Tunni käik:

1. Sissejuhatus: Telefon
Vajalik: mobiiltelefon

Kui paljudel teist on olemas mobiiltelefon? Milleks te seda tavaliselt kasutate? Mõni mängib, mõni teeb pilti jne. Tavaliselt kasutatakse telefone siiski rääkimiseks.

Kui paljud teist on kuulnud telefonist midagi sellist? (Lase lastele mobiilist teksti: “Mobiiltelefon, millele helistasite, on välja lülitatud või levi piirkonnast väljas.” Selleks helista numbrile, mis on kindlasti eelnevalt välja lülitatud.)

Sa helistad kellelegi, et mingi sõnum edasi öelda, nõu küsida, abi paluda ja saad sellise vastuse!

Kas selline vastus teeb rõõmu? Ei! Eriti tigedaks teeb see veel siis, kui see inimene, kellele helistad, on pidevalt levist väljas ja teda ei saa kuidagi kätte.

Kujuta ette, et Jumalal on käes mobiil, Ta püüab saada sinuga ühendust ja saab päevast päeva sellise vastuse: “Mobiiltelefon, millele helistasite, on välja lülitatud või levi piirkonnast väljas.”

Ta ei saagi sinuga ühendust. Rääkimata sellest, et sina ise Temaga ühendust võtaksid.

Mida Ta teeb? Ta püüab sinuni jõuda teiste inimeste kaudu – saadab sulle sõnumi õpetaja, pastori või jutlustaja kaudu.

Eriti kurb on see, kui me oleme harjunud Jumalalt teiste inimeste kaudu sõnumeid saama – tuleme kord nädalas kokku kuulama, mis sõnumi Jumal meile täna on saatnud. Ise aga Jumalaga otse ei suhtle ning oleme Jumala jaoks pidevalt “levist väljas”.

Kuidas me saaksime olla Jumala jaoks levis? Siis, kui võtame Tema jaoks aega – loeme Piiblit, palvetame ja oleme valmis kuulama, mida Tema meile tahab öelda.

Jumal on väga kannatlik ning Tema on alati valmis meid aitama ja juhtima. Kui me Teda ei kuula, siis teeme sellega kõige rohkem kahju iseendale, sest ilma Temata kipume tegema valesid valikuid ning käima valedel teedel.

Neile, keda Jumal täna pole veel kätte saanud, on üks sõnum:

“Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud; ma olen öelnud rahvale, kes mu nime ei ole appi hüüdnud: “Vaata, siin ma olen! Vaata, siin ma olen!” kogu päeva ma sirutan käsi kangekaelse rahva poole, kes iseenese mõtetele järgnedes käib teed, mis ei ole hea.” (Jesaja 65:1-2)

Võta Jumala jaoks aega iga päev (kasvõi ainult viis minutit), ole Tema jaoks levis, kuula, mis Temal on öelda. Kasuta aega Jumalaga levi taastamiseks.

2. Laul: Palvetelefon
Fonogramm: Palvetelefon.mp3
Sõnad: Palvetelefon.pps

Slaidid nr 1 -3

3. Palve

4. Tegevus: Telefonimäng

Lapsed istuvad üksteise kõrvale. Sosista esimesele lapsele üks sõnum kõrva ja lase tal see sõnum oma kõrval istuvale lapsele kõrva sosistada, kes omakorda selle edasi sosistab. Viimane laps ütleb kõva häälega välja selle sõnumi, mis temani jõudis. Kas see sõnumi oli täpselt see, mis algselt esimesele lapsele öeldi?

Kui inimesed võivad meie soove ja ütlemisi valesti kuulda ja tulemus sellest muutub, siis Jumalaga ei juhtu seda kunagi. Jumal kuuleb meie palveid alati õigesti ja vastab neile selliselt, mis on parim nii meile kui ka neile, kelle eest me palvetame.

5. Piiblisõnum: Palves on vägi

Slaid nr 1

Piiblis on näide, kus paljud inimesed palvetasid ühe inimese eest, Jumal kuulis nende palveid ja vastas selliselt, et nii palvetajad kui inimene kelle eest palvetati, said suure üllatuse osaliseks.

Lugege lastega koos Apostlite teod 12:4-17 (Peetrus vangis, kogudus palvetas, Jumal tuli Peetrusele appi.)

Eestpalved on väga vajalikud ja olulised.

Slaid nr 2

Ime Ebeneseri laeval:

Misjonilaev Ebeneser sai septembris 1983 korralduse lahkuda Indoneesiast viie aasta ankrus olemise järel. Laev oleks vajanud põhjalikku hooldust, kuid tehast ei olnud lähedal jaajakava ei andnud hoolduseks enam võimalust. Reisile läks 19-liikmeline meeskond kapten Meede Yrjölä juhtimisel.

Ebeneser lahkus päikeselise ilmaga Singapuri suunas. Lõunaks jõudis laev avamerele ja lained hakkasidjuba päris kõrgele tõusma. Suurem osa meeskonnast kannatas merehaiguse käes. Õhtu lähenedes torm aina tõusis.

Laeva puitkarkasshakkas järele andma ja vett voolas laeva kiiremini kui seda jõuti välja pumbata.Mootorid lakkasid üks teise järel töötamast. Kui öösel laeval valgus kustus, jäi laev pimedusse lainete võimusesse.

“Laevalt lahkuda!”

Rohkem kui kolm aastakümmet kaptenina tegutsenud Meede Yrjölä tegi raske otsuse: ta käskis lasta päästepaadi vette ja meeskonnal paati minna.

Päästepaatialla lastes, libises see käest ja kadus vette. Üks Indoneesia mees hüppas tormisesse merre, ujuspaadile järele, sai selle kätte, käivitas selle mootori ja tõi paadi tagasi.

Kogu meeskond läks päästepaati, mis oli ette nähtud vaid 12-le inimesele. Ülekoormatud paat oli sügaval vees, ja kõrged lained pühiksid sageli üle paadi. Eemalt võisid nad näha, kuidas Ebeneser vaikselt merre vajus.

Vaevalt võis keegi mõelda, et Ebeneseri uppumine võiks kuidagi õnnistuseks olla ja paljudeletunnistuseks saada. Aga päästepaadiga oli kaasas üks lisareisija. Tema oli olnud tormis ja Tal oli plaan.

Kaugel Tbilisis, Gruusia pealinnas, oli parajasti käimas öine palveteenistus. Sellel teenistuselnägi üks 12-aastane poiss nägemust valgest Jumala purjelaevast, mis oli merehädas. Mõne hetke pärast nägi üks vanaema sama ilmutust. Issand kutsus koosolekul olijad palvetama selle laeva meeskonna eest.

Hiljem sama aasta detsembris said kaks selle laevaga reisinut kuulda sellest imelisest palvekoosolekust Gruusias, tollases Nõukogude Liidus.

Palvekoosoleku ajal jätkas päästepaat teekonda vana kompassi järgi. Kütust pidi jätkuma vaid kolmeks-neljaks tunniks. Kolm tundi jaksas paat pidadavastu lainetele kuni need lõpuks raugesid. Paadis olijad olid Jumala poolt turvaliselt hoitud. Mootor saadi uuesti tööle ja kütust jätkus pooleks päevaks.

Järgmisel päeval torm jätkus, kuid päike hakkas särama avamere kohal. Silmapiiril paistis väike punkt. See kasvas järjest suuremaks ja osutus lähemale jõudeskalalaevaks. Laeva meeskond lubas tasu eest pukseerida Ebeneseri rahva lähimasse sadamasse. Pukseerimine kestis üheksa tundi.

Õnnetuse järel laevalt pääsenud hajutati väga mitmesse paika üle kogu maailma ja nad viisid endaga kaasa imelise tunnistuse Jumala hoolitsusest ja eestpalve väest.

Kui sul on mõni hea tunnistus, kuidas laste palved on muutnud midagi, siis kasuta neid näiteid.

6. Piiblisalm: 1. Tessalooniklastele 5:16-18

Slaid nr 3

7. Kuidas palvetada teiste eest: Eestpalvekäsi

• Pihk – suurem osa käest – täna ja kiida Teda

• Pöial – sõbrad, lähedased

• Esimene osutav sõrm – nende eest, kes näitavad teistele õiget teed Jumala juurde (õpetajad, pastorid, misjonärid)

• Pikim sõrm – Nende eest, kellele sa pead alluma (kooliõpetajad, valitsus)

• Nõrgim sõrm – need kes on haiged, päästmata

• Väikseim sõrm – enda vajadused

Eestpalveteemad: Eestpalve on suur eesõigus ja võimalus olla teistele toeks ja kaitseks, tulla murede ja küsimustega koos Jumala ette. Selleks ei ole seatud vanusepiiranguid, palvetada võivad kõid pisipõnnidest vanuriteni. Vahel ongi just lapsed avatud märkama eestpalve vajadust ja usaldama Jumala abile. Tänulikud võime olla ka näiteks kõigi vanavanemate ustavate eestpalvete eest. Palvetada saame ka võõraste rahvaste ja kogu maailma eest.

Jaga laste vahel eestpalvekäe teemad ära ning valige lisaks veel mõni konkreetsem eestpalveteema. Palvetage koos.

Palve: Jumal! Aitäh, et saan suhelda Sinuga palves. Õpeta mind palvetelefoni kasutama ja tuleta mulle meelde, millest ja kellest võiksin täna Sinuga rääkida!

8. Laul: Tänu, hea Jeesus

Sõnad: Palvetelefon.pps

Slaidid nr 1 -5

9. Meisterdamine: Palvetelefon
Vajalik: Koopiad töölehest igale lapsele (väljaprint tunni lisamaterjalide pdf failist)

Tunni käik:

1. Sissejuhatus: Kes on kurt ja mis keelt ta räägib?

Slaid nr 1

KKK: Korduma kippuvad küsimused

Slaid nr 2

• Kes on kurt? Inimene, kes ei kuule.

Slaid nr 3

• Mis keelt räägib kurt inimene? Viipekeelt. Ja nad isegi laulavad viipekeeles.

Slaid nr 4

• Vaata, kuidas näeb välja meie riigi hümn viipekeeles: http://www.youtube.com/watch?v=44lGTvQP8aI

Slaid nr 5

• Mis on sõrmendid? Sõrmendid on sisuliselt ainult tähtedele vastavad sõrmede asendid. Nende abil on võimalik moodustada sõnu ja algeliselt rääkidagi, aga see on ebamugav. Sõrmendeid kasutatakse peamiselt nimede (isiku-, firma- jt nimed) ja tähelühendite (ÜRO, USA jne) “väljahääldamiseks” ja sõnade “kirjutamiseks”, mille kohta viibe puudub. (http://www.ead.ee/haridus_ja_kultuur/e_ope/sormendid)

Kuulmisel ja kuulamisel on vahe! Vaekuuljatel ja kurtidel on kõrvakuulmine küll piiratud, kuid nemad kuulavad teiste meeltega. Kõige olulusem on meil kõigil kuulata südamega ja tegutseda selle järgi!

Slaid nr 6

Eesti kurdid kristlased on olnud suureks julgustuseks ja eeskujuks paljudele. Nimelt on Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku kurtide kogukond saatnud enda hulgast välja kolm abielupaari misjonitööle, et viia head sõnumit Jeesusest teistele kurtidele üle maailma. (Pildil Margit Taks Hiinas õpetamas.)

Nii on paljud kurdid Venemaal, Kaukaasias, Hiinas, Lähis-idas ja Euroopas võinud kuulda Jeesusest neile mõistetavas keeles ja kogeda, et hoolimata kuulmispuudest on ka nende elul väärtus ja mõte. Mitmel pool tegutsevad nüüd kurtide kogudused, kus kuulatakse südamega ja palvetatakse käte ja silmadega!

2. Laul: “Käed on antud”
Fonogramm: www.lastemisjon.ee/pdf/K2ed.mp3

1) :,:Käed on antud, et aidata (tõsta mõlemad käed üles peopesad üleval)

Käed on antud, et luua ilusat (kujunda kätega midagi õhus)

Käed on antud, et anda (tõsta oma käed nagu andes teisele midagi)
ja kaitsta (tõsta kõverdatud käed kõrvale näidates oma muskleid)

Käed on antud, et aidata (tõsta mõlemad käed üles peopesad üleval):,:

Slaid nr 8

2) :,:Käed on antud, et palvetada (pane käed palveks kokku)

Käed on antud, et kiita Jumalat (tõsta käed Jumalat kiites üles)

Käed on antud, et aidata sõpra (võta enda kõrval oleval sõbral käest kinni)

Käed on antud, et palvetada (pane käed palveks kokku).:,:

3. Tegevus ja vestlus: Õhupallid
Vajalik: 12 õhupalli (3 iga noore jaoks), nöör palli sidumiseks, nöör käte sidumiseks.

Tegevusjuhendid:

1. õhupalli juhend: Puhu õhupallid täis nii, et sul on käed selja taha kinni seotud.

2. õhupalli juhend: Kui sa palle täis ei puhu, saad kommi.

3. õhupalli juhend: Puhu õhupallid täis.

4. õhupalli juhend: Puhu õhupallid täis.

5. õhupalli juhend: Kui kolmas õhupallipuhuja on oma palli poolenisti täis puhunud, siis torka see pall hambatikuga katki.

Anna alustuseks märguanne ja ülesanne on tehtud siis, kui neljas noor on oma pallid täis puhunud.

4. Video külvajast
http://lasteleht.ee/jutud/kulvaja

5. Piiblisõnum ja vestlus: Tähendamissõna külvajast
Lugege lastega: Lk 8:1-15.

Vestlus: Kuidas sarnanes see tähendamissõna sellele õhupalliülesandele?

Lapsed võiksid jõuda järgmistele järeldustele:

• See inimene, kes puhus õhupalle ilma käsi kasutamata, oli nagu kõva maapind – seal polnud võimalik tulemusi saada, juuri ajada ja kasvama hakata.
• Inimene, kelle pall katki torgati, oli nagu kaljune pind – sellel polnud juuri ja seepärast ei kestnud selle elu pikalt.
• Inimene, kes võttis kommi selle asemel, et palle puhuda, sarnanes ohakase maapinnaga – “neid lämmatavad muretsemised ja rikkus ja elulõbud”.
• Neljas inimene, kes oma pallid täis puhus, sarnanes hea maapinnaga.

Vestlus piibliloo põhjal:

Slaid nr 9

• Kes on selles loos külvaja? Mis on seeme?

Slaid nr 10

• Mida esindab sinu arvates kõva, teeäärne maa?

• Kui Jeesus õpetas Jumala kuningriigist, rääkis Ta Jumala õigusest valitseda inimeste mõtete ja südamete üle. Aga just seda inimesed ei soovi. Paljud võivad olla nõus sellega, et Jeesus on Jumala Poeg, kes suri ristil patuste eest. Aga nad ei taha oma elu Talle üle anda, sest nad tahavad ise omi otsuseid teha ja elu üle valitseda.
• Meie südamed võivad muutuda kõvaks seetõttu, mida inimesed meile teevad või mida me ise endile teeme. Maa võib olla kõva nende jalgade või rataste pärast, kes selle kõvaks on tallanud.
• Elu võib meie südamega täpselt sedasama teha. Meie kasvamise aastad ei pruukinud olla kerged. Iga läbikukkumine või hülgamine võib olla meie südant kõvemaks muutnud. Kui me muretseme inimeste või olukordade üle, siis sellega oleme me asetanud probleemi esikohale ja ei ole suutelised adekvaatset vastust leidma.

Slaid nr 11

• Mida esindab sinu arvates kaljune maa?

• Kaljusel maal on vähe pinnast. Uskumine on algul nii kerge ja tore, aga kui tulevad raskused – töö kaotus, arusaamatused sõpradega, haigus jne – siis kaotavad need inimesed oma usu, kuna nad polnud tegelikult uuesti sündinud, nende juured polnud Kristuses. Lihtsalt kirikus käimine ja kaasa noogutamine ei tee veel kellestki kristlast.

Slaid nr 12

• Mida esindab sinu arvates ohakane maa?

• Ohakane põllumaa on asjade küljes kinni olev süda. Nii nagu umbrohi selles tähendamissõnas kasvab järk-järgult, kasvab ka asjadearmastus järkjärgult.
• Puudub tõsine pühendumine: kuus päeva oma elu ja üks päev kirikus nn vaimulik elu. Puudub suhe Jumalaga.
• Millised võivad olla need ohakad meie elus, mis segavad õigel viljal kasvamast?

Slaid nr 13

• Mida esindab sinu arvates hea maa?

• See on avatud ja kuulev süda, mis võtab evangeeliumi vastu nagu hea pinnas võtab vastu seemne. See pinnas kasvatab head vilja: “kolmekümne, kuuekümne ja saja kordselt.”
• See inimene ei tugine emotsioonidel, vaid Jumala Sõnal.
• Mida arvata inimesest, kes palub Kristuse oma südamesse, kuid tegelikult kirikus ei käi, Piiblit ei loe ning Jumalaga tegemist ei tee? On igasuguseid inimesi, kes on Kristusest huvitatud ja tunnistavad avalikult oma usku, kuid paljud neist kahjuks ei võta evangeeliumi oma südamesse. Neis võivad olla ka lühiaegsed muutused, nagu kirikuskäimine või Piibli kaasaskandmine, kuid aja jooksul tulevad välja nende tegelikud värvid. Tänane tähendamissõna ütleb, et neljast südamest, kes kuulevad Kristusest, kolm Teda tegelikult ei tunne.

Slaid nr 14

• Milline on sinu südame põllumaa? Kas ja mis seal kasvab? Lk 8:18 ütleb, et me peame hoolikalt jälgima, kuidas me kuulame. Me ei tohiks lasta Pühakirja sõnu üksnes oma kõrvust sisse, vaid panema need oma südamesse ja suunama oma tegudesse. See on ainus tähendamissõna, kus kõik kolm kirjutajat (Luukas, Markus ja Matteus) ütlevad: “Kel kõrvad on see kuulgu!” Ja oluline on, et see poleks lihtsalt kuulmine, vaid kuulamine, mis jäuab südame kaudu tegudesse ja toob esile muutuse meie elus.

6. Kuldsalm: “Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!” (Õp 4:23)

Slaid nr 15

8. Meisterdamine: Lilletops
Vajalik: 1 plastiktops igale lapsele, muld, lilleseemned, kirjutusvahendid.

Tunni käik:

1. Sissejuhatusmäng: Ülerahvastatud tuba

Õpetaja paneb põrandale kanga või rajab nööriga põrandale ala, kus terve rühm üksteisest kinnihoides seisma mahub. (NB! Ala peab olema rühma suurusega võrreldes väike!) Mängus on kaks osa:

a) Esimesel korral ütleb õpetaja lastele, et nüüd on kõik rühmaliikmed üksteise peale pahased. Lapsed peavad näitama, milline on nende näoilme kui nad on pahased ja vihased ning kuidas nad siis seisavad. Nad peavad mahutama ennast piiratud alale nõnda, et nad üksteist ei puutu (kes tahaks teist puutuda või tema najale toetuda kui on tema peale pahane!)

b) Teisel korral õpetaja ütleb, et nüüd on kõik ära leppinud ja kõik on jälle omavahel sõbrad. Igaüks näitab, milline on tema sõbralik näoilme. Nüüd proovitakse jälle mahtuda piiratud alate, aga nüüd on palju lihtsam teistest kinni hoida või nende najale toetuda.

Lõpuks õpetaja küsib, millisel juhul oli lihtsam piiratud alale ära mahtuda. Miks?

2. Teema arendamine:

Meil igaühel on olukordi, kus me vihastame. Mis sind paneb vihastama? Mida sa siis teed?

Slaid nr 2

Vihastamine on loomulik ja seda ei pea kartma. Hoolega tuleb aga mõelda, mida ma teen ja kuidas ma käitun kui ma vihastan. Meil ei ole õigust teha kellelegi haiget – ja samamoodi mitte kellelgi ei ole õigust teha haiget meile. Kahjuks on olukordi, kus seda juhtub. Nii inimeste kui ka inimrühmade ja ka lausa rahvaste vahel. Kui on tegu suuremate rühmadega, kes hakkavad üksteise kallal jõudu kasutama, nimetatakse seda olukorda sõjaks. Eesti on ka päris mitu sõda üle elanud ja õnneks nüüd on Eestis rahu. Sõda, olgu see siis inimeste või rahvaste või maade vahel, jätab alati jälje.

3. Lugu poisist ja tarast

„Elas kord poiss, kes oli loomult väga kärsitu ja riiakas. Ühel päeval andis isa talle kotitäie naelu ja haamri ning käskis iga kord, kui ta kellegagi tülitseb, ühe naela tara külge lüüa.

Esimesel päeval lõi poiss 37 naela tara külge. Järgmiste nädalate jooksul õppis poiss ennast valitsema ja tarasse löödavate naelte arv vähenes päev-päevalt. Pikapeale märkas poiss, et palju lihtsam oli kontrollida oma käitumist kui lüüa naelu tarasse. Viimaks tuli päev, kus poiss ei löönud tarasse ühtegi naela. Ta läks isa juurde rõõmsast uudisest rääkima.

Isa ütles pojale:

- Poeg, sa oled väga palju õppinud. Ma olen su üle uhke. Nüüd ma annan sulle järgmise ülesande. Kui möödub päev, millal sa ei ole kellelegi halvasti öelnud või kellegiga tülitsenud, tule ja tõmba üks nael sellest tarast välja.

See ülesanne oli veel raskem kui eelmine, aga lõpuks jõudis kätte päev, kui poiss tõmbas tarast viimase oma löödud naela välja. Ta läks kohe isa juurde sellest teatama.

Isa läks pojaga tara juurde ja ütles:

- Poeg, sa oled käitunud väga hästi,ja mul on hea meel selle üle. Kuid vaata  nüüd hoolega seda tara ja seal olevaid auke. Tara ei ole enam selline nagu enne. Kui tülitsed kellegagi ja ütled talle väga halvasti, jätad temasse sellise haava. Võid lüüa teise inimesse piigi ja võtta selle uuesti välja, aga järele jääb siiski haav. Võid mitu korda andeks paluda, haav aga on ja jääb. Sõnaline solvamine teeb samamoodi paha kui füüsiline.“ (Raamatust Jutustan sinule loo)

4. Sõnum

Aga mis siis teha, kui oled teisele haiget teinud? Ainus tark tegu on andeks paluda. Aga kui sulle on haiget tehtud … kas sa tahad ja suudad andeks anda? Kas sa pead andeks andma?

Ükskord Peetrus, Jeesuse sõber, küsis Jeesuse käest: „Kui mitu korda ma pean andma andeks oma vennale? Kas aitab seitsmest korrast?“ Peetrus arvas, et seitse on juba päris palju, isegi rohkem kui vaja. Aga Jeesuse vastus oli üllatav: Sa pead alati andeks andma, ära loe üldse mitu korda sa seda juba teinud oled. („Ma ei ütle sulle seitse korda, vaid kas või seitsekümmend seitse korda.“) (Mt 18:21-22)

Alati ei ole lihtne andeks anda. Võib-olla on teine  teinud midagi sellist, millest mitte kuidagi ei saa üle ega ei suuda aksepteerida.

Andeksandmine ei tähendagi seda, et sa aksepteerid või kiidad heaks midagi halba, mida sulle on tehtud. Andestamist on ju vaja ainult siis, kui midagi on tehtud valesti. Andestamine on oluline meie jaoks sellepärast, et me ise saaksime viha ja kibestumise raskest koormast lahti. Selleks saame alati paluda jõudu Jumalalt. See, et tema annab meile alati andeks, aitab meil ka andestada teistele ning julgustab paluma andeks siis kui meie oleme käitunud valesti.

Ilma andestuseta jääme lõksu. Kuidas? Järgmine lugu selgitab seda natuke:

Slaid nr 4

Kaugel Aafrikas püütakse ahve nõnda, et pannakse puidust kast puu külge kinni. Kasti küljes on hästi väike auk, nii väike et ahvi käsi mahub nibin-nabin sellest sisse. Kasti sisse pannakse midagi magusat, mis ahvidele hirmsasti meeldib. Kui ahv tuleb kasti juurde, ta tunneb toidu lõhna ja paneb käe kasti sisse. Aga rusikas käsi ei mahugi enam kastist välja! Ahv võiks vabaneda, kui ta viskaks toidu ära ja tõmbaks käe kastist välja, kuid ta ei raatsi. Ja nii püütaksegi ahv kinni.

Meiega võib juhtuda, et hoiame kinni vihast ja kibestumisest. See hakkab aga närima meid seest ja hoiab kinni oma ahelates. Sellepärast on hea paluda Jumalalt abi, et suudaksime andeks anda ja vabaneda viha ja kibestumise lõksust.

Slaid nr 5

Slaid nr 6

Jeesus teab, mis on andestamine. Tema ise ju palvetas nende eest, kes ta risti lõid: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea mida nad teevad!“ (Lk 23:34). Ja ta andestas oma sõpradele, kes jätsid ta maha raskel hetkel ja isegi reetsid tema. Sellepärast on meil kõige parem pöörduda tema poole, kui meil on raske andeks anda või andeks paluda.

Paljud, kes on kogenud sõda, vägivalda, ebaõiglust, kiusamist või tagakiusamist, tunnevad viha ja unistavad kättemaksust. Aga viha ja kättemaks ei tekita midagi head, vastupidi. Jeesuse lahendus on lepitus. Tema suri ristil, et inimesed ja Jumal saaksid omavahel lepitatud. Jeesus on meie päästja ja meie kaitsja, ja tahab meid aidata.

5. Laul: Tänulaul (P. Simojoki: Meie missa)

Laula koos lastega: Tänulaul.mp3

Slaid nr 7

Slaid nr 8

Slaid nr 9

6. Palve

Slaid nr 10

Lapsed seisavad ringis, igaüks saab kortsutada omale ajalehepaberist kolm palli. Ringi keskele kasti või ämbri peale pannakse istuma karumõmm. Üks lastest on karumõmmi kaitsja. Tema on ringi keskel. Kui mäng algab, üritavad kõik ringis olijad visata karumõmmi pallidega nii, et ta kukkuks maha. Kaitsja üritab jälle rünnakut tõrjuda oma kehaga. Kui karumõmm kukkub või pallid saavad otsa, valib kaitsja järgmise kaitsja ja läheb ise ringi.

8. Meisterdamine: Südame viltimine piparkoogivormi abil

See süda räägib meile Jumala armastusest meie vastu.

Vajalik: Piparkoogivorm, punane vill, seep (näiteks lasteseep) ja vesi.

Tee nii:

o Pane piparkoogivorm taldriku peale.

o Võta neli kihti villa ja pane need üksteise peale nii, et villakiud on erineva suunaga.

o Tee vill märjaks, hõõru seepi näpuotstesse ja hakka hõõruma villa piparkoogivormi sees.

o Jätka hõõrumist. Aeg-ajalt keera piparkoogivorm ümber ja hõõru teiselt poolt. Lisa vahepeal natuke seepi ja vett.

o Hõõru seni kuni vilt hakkab koos püsima. Pööra tähelepanu servadele, et need ei jääks liiga paksud. Lõpuks loputa süda kuuma ja külma vee all seebist puhtaks. Riputa süda punase niidiga kuivama.

o See meisterdus sobib ka ülestõusmispühade kaunistuseks!

• Sissejuhatus ja mäng, pantomiimisõnumid
• Teema arendamine, info maailma keeltest ja Piibli tõlkimisest ning lood Martin Lutherist ja ühest misjonärist
• Laul „Sinu sõna “ (Päevaviisid)
• Mäng: Lipikute otsimine
• Erinevates keeltes minievangeeliumi lugemine, maade otsimine gloobuselt
• Sõnum: Mis on Piibli keskne sõnum
• Laul „Jeesus mindki armastab“ (Päevaviisid)
• Palve
• Meisterdamine: Tikutopsipiiblid

Tunni käik:

1. Sissejuhatus:

Vestlus: Kas sa oled kunagi välismaal käinud? Või välismaalastega siin Eestis kohtunud? Mis keeles nad rääkisid? Kas sa oskad ka seda keelt? Kuidas te suhtlesite? Kui me tahame kellegagi rääkida, on oluline et meil on ühine keel, et me kuidagi saaksime üksteisest aru. See võib olla ka kehakeel, kuid vaatame nüüd kui lihtne on olla arusaadav kui ühist keelt ei ole.

2. Mäng:

Suuremad lapsed jaga 3–4 liikmelisteks rühmadeks ja lase neil iseseisvalt ülesannet lahendada. Ära ütle kõiki lauseid ette kõigile, vaid sosista iga rühmale nende sõnum ja lase neil see ette näidata ning teistel sõnumit ära arvata. Nii on mäng põnevam. Väikeste lastega on seda lihtsam teha selliselt, et algul arutate sõnumi koos läbi ja siis mõni vabatahtlik näitab ette.

Kujuta ette, et oled välismaal, kus sa ei leia inimestega ühist keelt. Sõnadest ei ole siis abi. Paberit ja pliiatsit ka ei ole, nii et joonistada ei saa. Ainuke võimalus on kuidagi pantomiimiga näidata mida sa öelda tahad. Proovi pantomiimina öelda järgnevaid lauseid:

• „Ma olen näljane. Kuhu ma võiksin sööma minna?”
• „Mu vihmavari on kadunud. Kas te olete seda näinud?”
• „Tahan minna kirikusse. Kus see asub?”
• „Mu kõht valutab. Palun öelge, kus on arsti vastuvõtt.“

Pärast arutatakse koos, kas oli raske või lihtne, milliseid asju on kõige raskem ilma sõnadeta näidata jne.

3. Teema arendamine:

Jumal mõistab kõiki keeli ja suudab inimestega suhelda nende endi keeles. Ta räägib ju meie südametega tihti nii, et kõrvad ka seda ei kuule. Tema räägib ka Piibli kaudu. Piiblist saame lugeda, milline Jumal on ja mida Tema meist arvab. Piibel on väga oluline raamat selleks, et Jumalaga tuttavaks saada.

Slaid nr 2

Slaid nr 3

Umbes 500 aastat tagasi elas üks mees, Martin Luther. Ta elas pikka aega kloostris mungana ja temast sai kirikuõpetaja.

Martin Luther oli kirikuõpetajate jutlustest ja kodusest kasvatusest õppinud seda, et Jumal on väga range ja karistav. Ta kartis Jumalat ning otsis meeleheitlikult rahu ja andestust. Kogu aeg üritas ta väga palju Piiblit lugedes ja uurides paremaks inimeseks saada. Martini igatsuseks oli leida rahu Jumalaga. Ta pidi Piiblit lugema võõrkeeltes (heebrea, kreeka ja ladina keeles), sest tol ajal ei olnud Piiblit saksa keelde ehk Lutheri emakeelde üldse korralikult tõlgitud. Võõrkeeli oskasid aga väga vähesed.

Kui Martin Luther oli juba aastaid palvetanud ja Piiblit lugenud, leidis ta Uuest Testamendist ühe kirjakoha, mis aitas tal leida armastava Jumala ning tutvuda Jeesusega. Siis leidis ta rahu ja mõistis, et Jumal on ka armastav ja andestav.
Hiljem tõlkis ta ise saksa keelde kõigepealt Uue Testamendi ja siis koos töörühmaga ka Vana Testamendi, et kõik inimesed saaksid seda lugeda. Jumala ja Jeesusega tutvumine oli Lutheri meelest kõige tähtsam asi maailmas. Ta tahtis, et kõigil teistel oleks ka see võimalus olemas. Lutheri piiblitõlge on olnud eeskujuks väga paljudele piiblitõlgetele.

Maailmas on kokku rohkem kui 6000 keelt. Osades keeltes puudub täiesti kirjakeel – neid keeli ainult räägitakse, kuid ei kirjutata. Nende keelte kõnelejad ei oska ka lugeda ega kirjutada.

Piibel on raamat, mida on tõlgitud maailma kõikidest raamatutest kõige rohkem. Piibel tervikuna on tõlgitud 457 keelde. Osaliselt on Piiblit tõlgitud umbes 2100 keelde. Selleks, et Piibel kõigile mõistetavaks teha, on vaja veel palju tööd teha.
Väga paljud inimesed tegelevad ka täna Piibli tõlkimisega. See on üks misjonitöö vorm. See ei ole alati kerge, eriti siis kui keelt ei ole varem kirjutatud. Aga töö võib olla raske ka sellepärast, et on raske leida õigeid sõnu, kuna need võivad vastavast keelest üldse puududa.

Näiteks handi keeles ei ole sõna „armastus”. Venezuelas elavatel Maracaibo–indiaanlastel ei ole oma keeles sõna „vabandust” või mõisteid „anna andeks” ja „saad andeks”. Ja mõnes Aafrika keeles ei ole sõna „lumi” sest seal ei ole ju kunagi lund. Kuidas neid sõnu saaks siis seletada?

Näide tõlkimise väljakutsetest: Räägitakse ühest Soome misjonärist, kes tõlkis Namiibias Piiblit. Ta oli tõlkinud ära ka Meie Isa palve. Misjonäri pani väga imestama see, et kui jumalateenistusel loeti palvet „Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev“,hakkas kogudus alati naerma. Misjonäri meelest ei olnud selles midagi naljakat, sest nälg oli sellel maal ju tuttav ja väga tõsine asi.

Ühel päeval võttis ta julguse kokku ja küsis, mis selles palves inimesi niivõrd naerma ajab. Siis sai ta teada, et kui ta oli tõlkimishoos otsinud kohalikust keelest vastet sõnale „leib“ ja näidanud kohalikele leiba, mis oli – nagu soomlastele omane – ümmargune, natuke kumer rukkileib, oli see kohalikele tundunud täiesti kilpkonna moodi. Nii saigi palve kirja niimoodi: „Meie igapäevane kilpkonn anna meile tänapäev“.

4. Laul: Sinu sõna
Sinu sõna (Psalm 119:10, Päevaviisid)

5. Mäng:
Vajalik: Eelnevalt paberiribade peale paljundatud erinevates keeltes minievangeelium (Jh 3:16).

Ribad on peidetud pühapäevakooli tuppa. Lapsed lähevad otsima ribasid (hea on teha meeskonnad, sest siis tulevad punktid alati meeskonnale ja keegi ei kurvasta kui ta ühtegi riba ei leia, sest meekond sai ju ikkagi punkti. Otsimine läheb kiiremini, kui korraldad võistluse.)

Kui leitud ribad on üle loetud ja võitja selgunud, hakatakse uurima ribade sisu. Kogunetakse gloobuse ümber ja arutatakse, kust maailma nurgast selline keel võiks pärit olla. Kas me oskame seda üldse hääldata? Lõpuks õpetaja ütleb, kust mis keel pärit on.

Näiteks:

“For så har Gud elsket verden at han gav sin Sønn, den enbårne, forat hver den som tror på ham, ikke skal fortapes, men ha evig liv;” (Norra)

“Also hat Gott die Welt geliebet, daß er seinen eingeborenen Sohn gab, auf daß alle, die an ihn glauben, nicht verloren werden, sondern das ewige Leben haben.” (Saksa)

“Imâk Gûdib sillaksoarmuit nagligivait, Ernetuane tunnilugo, illûnatik okpertut tâpsomunga assiokonnagit, nungusuitomigle inôgutekarkovlugit.” (Eskimode keel Labradoris)

“Car Dieu a tant aimé le monde qu’il a donné son Fils unique, afin que quiconque croit en lui ne périsse point, mais qu’il ait la vie éternelle.” (Prantsuse)

“Amai Allah Taala rindu ong, nug ka-i ngyen anak tamu-i, sa asi bait asi adi sabah duh manyap, pak dapud udip ruro.” (Üks Indoneesia keel)

“Maana Mungu aliupenda ulimwengu hivi hata akamtoa Mwana wake wa pekee, ili kila amwaminiye asipotee, bali awe na uzima wa milele.” (Swahili)

”Jumala on rakastanut maailmaa niin paljon, että antoi ainoan Poikansa, jottei yksikään, joka häneen uskoo, joutuisi kadotukseen, vaan saisi iankaikkisen elämän.” (Soome)

“For God so loved the world, that he gave his only begotten Son, that whosoever believeth in him should not perish, but have everlasting life.” (Inglise)

”Ибо так возлюбил Бог мир, что отдал Сына Своего Единородного, дабы всякий верующий в Него, не погиб, но имел жизнь вечную.” (Vene)

“sic enim dilexit Deus mundum ut Filium suum unigenitum daret ut omnis qui credit in eum non pereat sed habeat vitam aeternam” (Ladina)

“ουτως γαρ ηγαπησεν ο θεος τον κοσμον ωστε τον υιον αυτου τον μονογενη εδωκεν ινα πας ο πιστευων εις αυτον μη αποληται αλλ εχη ζωην αιωνιον” (kreeka)

“Iken ne Yehovah egh ne s’hakonoronghkwa n’ongwe, nene
rodewendeghton nen raonhàon rodewedon rohhàwak, nene onghka
kiok teyakaweghdaghkon raonhage yaghten a-onghtonde, ok denghnon aontehodiyendane ne eterna adonhèta.” (Mohawk, indiaanlaste keel Kanadas)

“Porque de tal manera amó Dios al mundo, que dió a su Hijo unigénito, para que todo aquel que cree en él, no perezca, mas tenga vida eterna.” (Hispaania)

(www.everytongue.com/john)

6. Sõnum: Mis selles kirjakohas öeldakse?
„Nõnda on Jumal armastanud maailma, et ta oma ainusündinud poja on andnud, et ükski, kes temasse usub ei saaks hukatusse vaid tal oleks igavene elu.“

See ongi terve Piibli kõige tähtsam sõnum, ja sellepärast seda kutsutakse minievangeeliumiks. Jumal armastab kõiki inimesi väga palju ja tahab neid hoida, kaitsta ja juhtida nagu karjane oma lambaid. Sellepärast saatis ta Jeesuse maailma, et meie võiksime elada Jumala lähedal selles elus ja kunagi ka taevas.

Kas seda sõnumit oleks võimalik näidata pantomiimina?

7. Laul: Jeesus mindki armastab
Jeesus mindki armastab (A. Warner, W.B. Bradbury, Päevaviisid)

8. Palve:

Hea Isa Jumal! Tänan Sind, et ma saan lugeda Piiblit oma emakeeles! Aita mul seda lugeda ja mõista. Tänu Sulle pühapäevakooli eest, kus me saame tutvuda Sinuga. Palun õnnista kõiki piiblitõlkijaid ja aita, et kõigil inimestel maailmas oleks võimalus kuulda Sinust ja Sinu armastusest. Aamen.

9. Meisterdamine: Tikutopsipiiblid

• Kirjutage väikeste lipikute peale Jh 3:16 ja kleepige see tühja tikutopsi sisse.
• Topsi ümber tehke värvilisest paberist kaaned nii, et see meenutaks väikest raamatut.
• Kaante peale kirjutage Piibel ning kaunistatakse kaaned ära.
• Heleda paberiga peitke ära ka teine väävliriba. Neid tikutopsipiibleid võite teha mitu tüki ja neid näiteks kirikus või sõpradele jagada.

• Piiblitund eelkooliealisele lapsele
• Distsipliin lastetunnis
• Piiblitund kooliealisele lapsele
• Lapse osadus Jumalaga
• Laps ja palve
• Laps ja Piibel
• Päästesõnum lapsele ja evangeelsed ideed lastetunnis
• Kordamismängud piiblitunnis

• Sissejuhatav tegevus: Toolimäng
• Laul: Isa, sinu armastus(sõnad: Isa.pps; viis: CD “Armastus imehea” nr 21)
• Sissejuhatav jutt: Lugu Mannist (Postimehe artikkel) (slaidid 1-2)
• Kuldsalm: Jesaja 49:15 (slaidid 3-4)
• Töö paarides
• Laul: Õnnelikud lapsed (sõnad: Lapsed.pps; viis: Vaimulikud laulud)
• Piiblisõnum: Tähendamissõna kadunud lambastMt 18:12-14 (video, slaidid 6-7)
• Laul kuulamiseks: Crux “Killuke maailmast” (video, slaid nr 8 )
• Kodune ülesanne: Kus asub minu lähim lastekodu?
• Joonistusvõistlus „Mina hoolin…“ 2012
• Laul: On kogu maailm Tema käes (sõnad: Maailm.pps; fonogramm: Maailm.mp3)
• Meisterdamine:mosaiik kaart sõbrale/tuttavale saatmiseks
• Mäng: Mäluproov/ Kadunud laps
• Lõpupalve