Märts: Jumal oskab kõiki keeli (ppkoolitund)

• Sissejuhatus ja mäng, pantomiimisõnumid
• Teema arendamine, info maailma keeltest ja Piibli tõlkimisest ning lood Martin Lutherist ja ühest misjonärist
• Laul „Sinu sõna “ (Päevaviisid)
• Mäng: Lipikute otsimine
• Erinevates keeltes minievangeeliumi lugemine, maade otsimine gloobuselt
• Sõnum: Mis on Piibli keskne sõnum
• Laul „Jeesus mindki armastab“ (Päevaviisid)
• Palve
• Meisterdamine: Tikutopsipiiblid

Tunni käik:

1. Sissejuhatus:

Vestlus: Kas sa oled kunagi välismaal käinud? Või välismaalastega siin Eestis kohtunud? Mis keeles nad rääkisid? Kas sa oskad ka seda keelt? Kuidas te suhtlesite? Kui me tahame kellegagi rääkida, on oluline et meil on ühine keel, et me kuidagi saaksime üksteisest aru. See võib olla ka kehakeel, kuid vaatame nüüd kui lihtne on olla arusaadav kui ühist keelt ei ole.

2. Mäng:

Suuremad lapsed jaga 3–4 liikmelisteks rühmadeks ja lase neil iseseisvalt ülesannet lahendada. Ära ütle kõiki lauseid ette kõigile, vaid sosista iga rühmale nende sõnum ja lase neil see ette näidata ning teistel sõnumit ära arvata. Nii on mäng põnevam. Väikeste lastega on seda lihtsam teha selliselt, et algul arutate sõnumi koos läbi ja siis mõni vabatahtlik näitab ette.

Kujuta ette, et oled välismaal, kus sa ei leia inimestega ühist keelt. Sõnadest ei ole siis abi. Paberit ja pliiatsit ka ei ole, nii et joonistada ei saa. Ainuke võimalus on kuidagi pantomiimiga näidata mida sa öelda tahad. Proovi pantomiimina öelda järgnevaid lauseid:

• „Ma olen näljane. Kuhu ma võiksin sööma minna?”
• „Mu vihmavari on kadunud. Kas te olete seda näinud?”
• „Tahan minna kirikusse. Kus see asub?”
• „Mu kõht valutab. Palun öelge, kus on arsti vastuvõtt.“

Pärast arutatakse koos, kas oli raske või lihtne, milliseid asju on kõige raskem ilma sõnadeta näidata jne.

3. Teema arendamine:

Jumal mõistab kõiki keeli ja suudab inimestega suhelda nende endi keeles. Ta räägib ju meie südametega tihti nii, et kõrvad ka seda ei kuule. Tema räägib ka Piibli kaudu. Piiblist saame lugeda, milline Jumal on ja mida Tema meist arvab. Piibel on väga oluline raamat selleks, et Jumalaga tuttavaks saada.

Slaid nr 2

Slaid nr 3

Umbes 500 aastat tagasi elas üks mees, Martin Luther. Ta elas pikka aega kloostris mungana ja temast sai kirikuõpetaja.

Martin Luther oli kirikuõpetajate jutlustest ja kodusest kasvatusest õppinud seda, et Jumal on väga range ja karistav. Ta kartis Jumalat ning otsis meeleheitlikult rahu ja andestust. Kogu aeg üritas ta väga palju Piiblit lugedes ja uurides paremaks inimeseks saada. Martini igatsuseks oli leida rahu Jumalaga. Ta pidi Piiblit lugema võõrkeeltes (heebrea, kreeka ja ladina keeles), sest tol ajal ei olnud Piiblit saksa keelde ehk Lutheri emakeelde üldse korralikult tõlgitud. Võõrkeeli oskasid aga väga vähesed.

Kui Martin Luther oli juba aastaid palvetanud ja Piiblit lugenud, leidis ta Uuest Testamendist ühe kirjakoha, mis aitas tal leida armastava Jumala ning tutvuda Jeesusega. Siis leidis ta rahu ja mõistis, et Jumal on ka armastav ja andestav.
Hiljem tõlkis ta ise saksa keelde kõigepealt Uue Testamendi ja siis koos töörühmaga ka Vana Testamendi, et kõik inimesed saaksid seda lugeda. Jumala ja Jeesusega tutvumine oli Lutheri meelest kõige tähtsam asi maailmas. Ta tahtis, et kõigil teistel oleks ka see võimalus olemas. Lutheri piiblitõlge on olnud eeskujuks väga paljudele piiblitõlgetele.

Maailmas on kokku rohkem kui 6000 keelt. Osades keeltes puudub täiesti kirjakeel – neid keeli ainult räägitakse, kuid ei kirjutata. Nende keelte kõnelejad ei oska ka lugeda ega kirjutada.

Piibel on raamat, mida on tõlgitud maailma kõikidest raamatutest kõige rohkem. Piibel tervikuna on tõlgitud 457 keelde. Osaliselt on Piiblit tõlgitud umbes 2100 keelde. Selleks, et Piibel kõigile mõistetavaks teha, on vaja veel palju tööd teha.
Väga paljud inimesed tegelevad ka täna Piibli tõlkimisega. See on üks misjonitöö vorm. See ei ole alati kerge, eriti siis kui keelt ei ole varem kirjutatud. Aga töö võib olla raske ka sellepärast, et on raske leida õigeid sõnu, kuna need võivad vastavast keelest üldse puududa.

Näiteks handi keeles ei ole sõna „armastus”. Venezuelas elavatel Maracaibo–indiaanlastel ei ole oma keeles sõna „vabandust” või mõisteid „anna andeks” ja „saad andeks”. Ja mõnes Aafrika keeles ei ole sõna „lumi” sest seal ei ole ju kunagi lund. Kuidas neid sõnu saaks siis seletada?

Näide tõlkimise väljakutsetest: Räägitakse ühest Soome misjonärist, kes tõlkis Namiibias Piiblit. Ta oli tõlkinud ära ka Meie Isa palve. Misjonäri pani väga imestama see, et kui jumalateenistusel loeti palvet „Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev“,hakkas kogudus alati naerma. Misjonäri meelest ei olnud selles midagi naljakat, sest nälg oli sellel maal ju tuttav ja väga tõsine asi.

Ühel päeval võttis ta julguse kokku ja küsis, mis selles palves inimesi niivõrd naerma ajab. Siis sai ta teada, et kui ta oli tõlkimishoos otsinud kohalikust keelest vastet sõnale „leib“ ja näidanud kohalikele leiba, mis oli – nagu soomlastele omane – ümmargune, natuke kumer rukkileib, oli see kohalikele tundunud täiesti kilpkonna moodi. Nii saigi palve kirja niimoodi: „Meie igapäevane kilpkonn anna meile tänapäev“.

4. Laul: Sinu sõna
Sinu sõna (Psalm 119:10, Päevaviisid)

5. Mäng:
Vajalik: Eelnevalt paberiribade peale paljundatud erinevates keeltes minievangeelium (Jh 3:16).

Ribad on peidetud pühapäevakooli tuppa. Lapsed lähevad otsima ribasid (hea on teha meeskonnad, sest siis tulevad punktid alati meeskonnale ja keegi ei kurvasta kui ta ühtegi riba ei leia, sest meekond sai ju ikkagi punkti. Otsimine läheb kiiremini, kui korraldad võistluse.)

Kui leitud ribad on üle loetud ja võitja selgunud, hakatakse uurima ribade sisu. Kogunetakse gloobuse ümber ja arutatakse, kust maailma nurgast selline keel võiks pärit olla. Kas me oskame seda üldse hääldata? Lõpuks õpetaja ütleb, kust mis keel pärit on.

Näiteks:

“For så har Gud elsket verden at han gav sin Sønn, den enbårne, forat hver den som tror på ham, ikke skal fortapes, men ha evig liv;” (Norra)

“Also hat Gott die Welt geliebet, daß er seinen eingeborenen Sohn gab, auf daß alle, die an ihn glauben, nicht verloren werden, sondern das ewige Leben haben.” (Saksa)

“Imâk Gûdib sillaksoarmuit nagligivait, Ernetuane tunnilugo, illûnatik okpertut tâpsomunga assiokonnagit, nungusuitomigle inôgutekarkovlugit.” (Eskimode keel Labradoris)

“Car Dieu a tant aimé le monde qu’il a donné son Fils unique, afin que quiconque croit en lui ne périsse point, mais qu’il ait la vie éternelle.” (Prantsuse)

“Amai Allah Taala rindu ong, nug ka-i ngyen anak tamu-i, sa asi bait asi adi sabah duh manyap, pak dapud udip ruro.” (Üks Indoneesia keel)

“Maana Mungu aliupenda ulimwengu hivi hata akamtoa Mwana wake wa pekee, ili kila amwaminiye asipotee, bali awe na uzima wa milele.” (Swahili)

”Jumala on rakastanut maailmaa niin paljon, että antoi ainoan Poikansa, jottei yksikään, joka häneen uskoo, joutuisi kadotukseen, vaan saisi iankaikkisen elämän.” (Soome)

“For God so loved the world, that he gave his only begotten Son, that whosoever believeth in him should not perish, but have everlasting life.” (Inglise)

”Ибо так возлюбил Бог мир, что отдал Сына Своего Единородного, дабы всякий верующий в Него, не погиб, но имел жизнь вечную.” (Vene)

“sic enim dilexit Deus mundum ut Filium suum unigenitum daret ut omnis qui credit in eum non pereat sed habeat vitam aeternam” (Ladina)

“ουτως γαρ ηγαπησεν ο θεος τον κοσμον ωστε τον υιον αυτου τον μονογενη εδωκεν ινα πας ο πιστευων εις αυτον μη αποληται αλλ εχη ζωην αιωνιον” (kreeka)

“Iken ne Yehovah egh ne s’hakonoronghkwa n’ongwe, nene
rodewendeghton nen raonhàon rodewedon rohhàwak, nene onghka
kiok teyakaweghdaghkon raonhage yaghten a-onghtonde, ok denghnon aontehodiyendane ne eterna adonhèta.” (Mohawk, indiaanlaste keel Kanadas)

“Porque de tal manera amó Dios al mundo, que dió a su Hijo unigénito, para que todo aquel que cree en él, no perezca, mas tenga vida eterna.” (Hispaania)

(www.everytongue.com/john)

6. Sõnum: Mis selles kirjakohas öeldakse?
„Nõnda on Jumal armastanud maailma, et ta oma ainusündinud poja on andnud, et ükski, kes temasse usub ei saaks hukatusse vaid tal oleks igavene elu.“

See ongi terve Piibli kõige tähtsam sõnum, ja sellepärast seda kutsutakse minievangeeliumiks. Jumal armastab kõiki inimesi väga palju ja tahab neid hoida, kaitsta ja juhtida nagu karjane oma lambaid. Sellepärast saatis ta Jeesuse maailma, et meie võiksime elada Jumala lähedal selles elus ja kunagi ka taevas.

Kas seda sõnumit oleks võimalik näidata pantomiimina?

7. Laul: Jeesus mindki armastab
Jeesus mindki armastab (A. Warner, W.B. Bradbury, Päevaviisid)

8. Palve:

Hea Isa Jumal! Tänan Sind, et ma saan lugeda Piiblit oma emakeeles! Aita mul seda lugeda ja mõista. Tänu Sulle pühapäevakooli eest, kus me saame tutvuda Sinuga. Palun õnnista kõiki piiblitõlkijaid ja aita, et kõigil inimestel maailmas oleks võimalus kuulda Sinust ja Sinu armastusest. Aamen.

9. Meisterdamine: Tikutopsipiiblid

• Kirjutage väikeste lipikute peale Jh 3:16 ja kleepige see tühja tikutopsi sisse.
• Topsi ümber tehke värvilisest paberist kaaned nii, et see meenutaks väikest raamatut.
• Kaante peale kirjutage Piibel ning kaunistatakse kaaned ära.
• Heleda paberiga peitke ära ka teine väävliriba. Neid tikutopsipiibleid võite teha mitu tüki ja neid näiteks kirikus või sõpradele jagada.