• info@lastemisjon.ee
  • 5295058

10. Jumal hoolib (Samaaria naine)

Eesmärgid: Laps mõistab, et Jumal eelista kedagi – ei elukutse, usu, nahavärvi ega muu põhjal, vaid armastab kõiki võrdselt ja nii peaksime tegema ka meie.

Kuldsalm: ”Nõnda nagu su nimi, Jumal, ulatub ka sinu ülistus ilmamaa äärteni.” (Ps 48:10)

Piiblitund: Jumal hoolib (Samaaria naine)

Prindi tunnitekst välja (PDF) Lae slaidid alla (PPTX)

 

Misjonikalendri tunnimaterjalide toimkond:
Aive Lohk (EKNK), Egle Hollman (EMK), Titta Hämäläinen (EELK) ja Ülle Kalvik (EEKBKL).


 Tunni kava:

  1. Laul: Jumala armee (väikestele); Sa oled hea karjane (suurtele)
  2. Osadusring: Veeringe ja vesi inimeses
  3. Alguspalve
  4. Sissejuhatav link: Sa oled eriline!
  5. Katse: Kanalid
  6. Kuldsalm: Ps 48:10
  7. Piiblitund: Jumal hoolib
  8. Misjoniteema: Handid
  9. Meisterdamine: Tassi alus
  10. Mäng: Samaaria naise kook
  11. Lõpupalve

 

1. Laul: Jumala armee (väikestele); Sa oled hea karjane (suurtele)

Noot: Lootus – valik vaimulikke laule, lk 42-43

Ma ei taha relvaga marssida, hobuga tormata, vaenlasi rünnata.
Ma ei taha kõrgustest sihtida, kuid teenin ma Jumala armees, jah, sir!

Teenin ma Jumala armees, jah, sir!
Teenin ma Jumala armees, jah, sir!

Ma ei taha relvaga marssida, hobuga tormata, vaenlasi rünnata.
Ma ei taha kõrgustest sihtida, kuid teenin ma Jumala armees, jah, sir!

2. Osadusring: Veeringe ja vesi inimeses

Vajalik: iga lapse jaoks pooleldi veega täidetud plastiktops.

Veeringe

Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni (gaasilise aine üleminek vedelaks), mille tagajärjel moodustuvad pilved.

Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul vihma ja lumena maha langema. Soojematel aladel lumi enamasti kevade saabudes sulab ja hakkab raskusjõu mõjul sulaveena liikuma.

Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti. Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusid või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu.

Ehkki üldiselt võib Maa veehulka lugeda konstantseks, hajub kosmosesse pidevalt veemolekule, mis põhimõtteliselt asendatakse Maa geoloogiliste protsesside tagajärjel (vulkaanid), mil maapinnale jõuab juveniilne (magmalise päritoluga) vesi.

Vee tähtsus inimese kehas

Vesi on värvuseta, lõhnata ja maitseta vedelik. Ta kuulub kõigi organismide koostisesse. Vesi on inimtoidu oluline koostiskomponent. Organism omastab toitaineid vaid vees lahustunult.

Vett vajatakse ka ainevahetusjääkide kõrvaldamiseks organismist. Toiduta elab inimene nädalaid, veeta vaid mõne päeva. Inimene koosneb peamiselt veest, sest sõltuvalt elueast, soost ja kehaehitusest moodustab vesi organismist ligi 2/3. Seega täiskasvanud inimese kehas on 40 – 60 liitrit. Meestel on organismis rohkem vett kui naistel kuna meeste lihaskoe mass on suurem ja veerikkam.

Üksnes vees lahustununa suudab organism omastada paljusid toitaineid, sealhulgas suurt hulka vitamiine. Vedelikul ehk veel on meie kehas tähtis roll ka soojustasakaalu säilitajana. Tulenevalt vee suurest soojusmahtuvusest on vee temperatuuri tõstmiseks vajalik soojuse hulk suur.

Suure veekoguse jahtumine on suhteliselt aeglane protsess. Sellest tulenevalt tagab suur veekogus meie organismis stabiilse kehatemperatuuri säilimise. Higistamine on ainukene füsioloogiline mehhanism, mis võimaldab normaalselt temperatuuri säilitada keskkonnas, milles temperatuur ületab inimkeha temperatuuri – troopilises kliimas või saunas. Eelkõige higi aurustumine võimaldab stabiliseerida kehatemperatuuri ja tänu sellele säilitada sooritusvõimet kehalisel tööl.

Vajaliku koguse vett saab inimene peamiselt jookide ja toiduga, mida ta tarbib. Kehalisel koormusel on algava vedelikuvaeguse tunnusteks töövõime langus, süvenev väsimustunne, koordinatsiooni häirumine, peavalu, üldine nõrkus.

Osadusring jätkub

Iga laps peab jooma oma topsist vett ja rääkima loo, kuidas ta on kedagi sel nädalal aidanud. “Jah, kes iganes annab teile juua kas või karikatäie vett, sellepärast et te olete Kristuse omad, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma!” Mk 9:41

3. Alguspalve

Palvetame, et meil oleks Jumala silmad nägemaks teisi inimesi. Et märkaksime nende rõõme ja muresid ning oskaksime neid aidata.

4. Sissejuhatav link: Sa oled eriline!

Sa oled eriline

5. Katse: Oleme kanalid Jumala käes

Vajalik: kaks ühesugust klaasi ja majapidamispaber.

 Täida üks klaas veega ja teine jäta tühjaks.

Küsi lastelt, mida nad näevad? Täis klaas sümboliseerib kristlast, tühi inimest, kes veel Jeesust ei tunne.

Keera majapidamispaberist jäme rull ja painuta selle üks ots ühte, teine teise klaasi. Majapidamispaber sümboliseerib sõprust kristlase ja mittekristlase vahel.

Nüüd jätame selle klaasi lauale seisma. Tunni lõpuks veetasemed võrdsustuvad.

Katse mõte: Iga kristlane saab olla Jumala armastuse kanaliks. Me ei pea samas kartma, et me tühjaks saame, sest tegelikkuses Jumal valab meile järjest juurde.

6. Kuldsalm: Ps 48:10

Jaga lapsed 2-3 liikmelistesse gruppidesse ja küsi neilt kordamööda viimases tunnis räägitu kohta küsimusi. Iga õige vastuse puhul saab võistkond ühe sõna kuldsalmist.

Seejärel peavad nad selle kokku panema ja pähe õppima. Võidab meeskond, kelle liikmed esitavad veatult esimesena peast kuldsalmi.

7. Piiblitund: Jumal hoolib (Samaaria naine)

Jeesus kõneleb Samaaria naisega

 Kui nüüd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus teeb jüngriteks ja ristib rohkem inimesi kui Johannes – kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid -, jättis ta Juudamaa ja läks tagasi Galileasse.

Ta pidi aga minema läbi Samaaria. Ta tuli Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile; seal oli Jaakobi allikas.

Teekäimisest väsinuna istus Jeesus nüüd allika äärde. Oli keskpäeva aeg. 

Samaaria külast tuli naine vett ammutama.

Jeesus ütles talle: „Anna mulle juua!” Aga tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma.  Siis Samaaria naine ütles talle: „Kuidas! Sina, kes oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?”

 Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega.

Jeesus vastas: „Kui sa ainult teaksid Jumala kinki ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, siis sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett.”

Naine ütles talle: „Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle „elava vee”? Ega siis sina ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile kaevu ning jõi sellest ise, samuti ta pojad ja ta kariloomad!?”

Jeesus kostis: „Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.” (Jh 4:9-14)

See, et Jeesus oli Juudamaal palju järgijaid leidnud, oli Tema vastased tegutsema pannud. Kuna nad «otsisid võimalust Teda tappa» (Jh 7:1), Jeesuse aeg ei olnud aga veel kätte jõudnud. Jeesus läks tagasi Galileasse. Ta valis selleks lühema tee, mis viis läbi Samaaria.

Samaarlaste Jumal oli küll Jahve nagu õigeusklikel juutidelgi, kuid võõrastele jumalatele ohverdamise läbi olid nad juutide silmis ebajumalate kummardajad. Pärast pagendust Babüloonias olid juudid hakanud samaarlasi lausa nakatavalt roojasteks pidama. Juudid vältisid samaarlasi ning nendega kõnelemist. Jeesus käitub teisiti. Ta kõnetab kaevul Samaaria naist, eirates seeläbi koguni kolme tabu, kõnetades kedagi, kes on samaaegselt samaarlane, naine ja pealegi, nagu hiljem vestluse käigus selgub, mitte kõige paremate elukommetega naine.

Naine ütles talle: „Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!” Jeesus ütles talle: „Mine kutsu oma mees ning tule siia tagasi!”

Naine vastas: „Mul ei ole meest.” Jeesus ütles talle: „Sul on õigus, kui sa ütled: „Mul ei ole meest”, sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu elad, sinu mees. Seda sa oled õigesti ütelnud.” (Jh 4:15–18)

Naine tuli kaevule üksinda. Ta tuli päevaajal, mil oli kõige palavam ja teised kaevul ei käinud. Siit võib aimata soovi vältida kokkupuuteid külaelanikega, kes vaatasid tema elustiilile etteheitvalt. Kui naine palus: “Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!” (Jh 4:15), siis võis palve tagamõtteks olla soov, et ta ei peaks enam tegema igapäevast vee tassimise rasket tööd. Kuid see palve vihjab ka, et kaevul käimine tähendas kokkupuuteid inimeste ja nende hindava pilguga.

Kui naine palus elavat vett, pööras Jeesus jutu kõige teravama punkti peale: naise eraelule. Naine võis mõelda elava vee all küll tavalist vett, mis janu kustutab, kuid Jeesus peab nii selles kirjakohas kui ka mujal, kus ta räägib veest, mis tuleb Jumala juurest, silmas Jumala Vaimu tööd meie südames, evangeeliumi mõju meie elule ja meie kaudu teiste elule. Ja seda tööd ei saa kuidagi alustada enne, kui inimese enda elus ei ole toimunud kvalitatiivne murrang – suur pööre, mille tagajärjel on sassis olukorrad taas korda pandud.

Ilmselgelt oli sel naisel olnud elus mitmeid segaseid suhteid ning küllap oli ta üpris õnnetu. Fraas “ei ole see, kellega sa praegu elad, sinu mees” (Jh 4:18) väljendab kõige täpsemalt seda, et abieluga kaasnevat kaitset ja lugupidamist sel naisel polnud. Küllap oli ta päris palju oma suhetes haiget saanud, pannud oma lootused valedele inimestele ja lõpuks haaranud justkui viimasest õlekõrrest – inimesest, kes mingil põhjusel ei saanud või ei tahtnud olla talle õiguslik abikaasa.

Võiks väita, et naine ei teadnud, mida ta täpselt palus, aga see palve oli õige. Jeesuse vastus võis tunduda hirmutav ning lausa palvest möödarääkiv, kuid see vastas täpselt naise seesmisele vajadusele. Naise vajadus ei paistnud välja, kuid Jeesus teadis seda. Jeesus tuli just selleks, et tegeleda kõige sügavamate probleemidega.

Meiegi elus võib olla negatiivseid sündmusi, mis on toimunud minevikus või mis jätkuvad olevikus. Välisvaatlejaile võib tunduda, et kõik on justkui korras, ent seesmiselt oleme katki. Miski teeb haiget või häirib, miski on kui kivi kingas. Välise rahuliku kihi all käib torm. Jeesus näeb seda. Kui kutsume ta enda juurde ning anname talle võimaluse, siis tahab ta meie tormidega tegeleda.

Naine ütles temale: „Isand, ma näen, et sa oled prohvet. Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete, et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama.”

Jeesus ütles talle: „Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas! Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest pääste tuleb juutidelt. Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama.”

Naine ütles temale: „Ma tean, et tuleb Messias, keda nimetatakse Kristuseks. Kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.” Jeesus ütles talle: „Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.” (Jh 4:19–26)

Siin ei ole tegu ükskõikse sallivusega, mis püüab mitte kedagi solvata ning kõigile nende tõe jätta. Jeesus ei kaldu kumbagi äärmusse: Ta ei ütle, nagu oleks samaarlanna usk samaväärne juutide usuga, kuid ei väldi ka tõe teadja ja kandjana teda kui vääral teel käijat, talle vaimuliku kõrkusega ülevalt alla vaadates. Jeesus ütleb, et pääste tuleb küll juutidelt, kuid et Jumal otsib neid, kes Teda tões ja Vaimus kummardaksid. Seepärast peab see, kes tahab Jumalat kummardada, pöörama oma pilgu Jeesusele. Sealjuures ei mängi ajaloolised, etnilised ega soolised erinevused enam mingit rolli. Jumala armastus kuulub ka Samaaria naisele.

Ja sel hetkel tulid ta jüngrid tagasi ja panid imeks, et Jeesus kõneles naisega. Ometi ei öelnud keegi: „Mis sa temalt tahad?” või „Mida sa temaga räägid?”

Siis jättis naine oma veekannu sinna ning läks tagasi külla ja ütles inimestele: „Tulge vaadake inimest, kes ütles mulle kõik, mis ma olen teinud! Kas mitte tema pole Messias?” Ja nad tulid külast välja Jeesuse juurde. (Jh 4:27–30)

“Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame.” (Jh 4:22).

Selle üle, et tegu oli just nimelt Samaaria naisega, imestavad isegi Jeesuse juurde naasvad jüngrid: «Ja nad panid imeks, et Jeesus kõneles naisega» (Jh 4:27). Juutide jaoks oli naine samaväärne orja ning lapsega, keda ei tulnud Toora tundmises harida. Rabi Juda ben Elaj kiitis näiteks Jumalat kolme asja eest: selle eest, et Ta polnud teda loonud paganaks, naiseks ega harimatuks meheks. Jeesus kõnetab aga Samaaria naist sellest hoolimata, võtab teda tõsiselt ning kuulutab talle, et Tema võib talle anda elavat vett. Järgnevaist salmidest võime lugeda, et naine läheb seepeale külla ja kuulutab teistele, et Jeesus on Kristus, mispeale paljud inimesed Jeesuse juurde tulevad.

Kaevule tulles püüdis naine vältida naabreid ja tuttavaid. Kui ta oli Jeesusega kõnelenud ja kaevult lahkus, suundus ta otsejoones nende juurde, keda oli vältinud. Enam ei peljanud ta minna külasse kutsuma inimesi Jeesust vaatama.

Siis jättis naine oma veekannu sinna ning läks tagasi külla ja ütles inimestele: “Tulge vaadake inimest, kes ütles mulle kõik, mis ma olen teinud! Kas mitte tema pole Messias?”

Vahepeal palusid jüngrid teda: „Rabi, söö!” Aga tema ütles neile: „Minul on süüa rooga, mida teie ei tea.” Siis arutasid jüngrid omavahel: „Kas keegi on talle süüa toonud?”

Jeesus ütles neile: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan tema töö. Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks! Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmustada.

Jah, siin on tõsi see ütlus: „Üks on, kes külvab, ja teine, kes lõikab.” Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud. Teised on näinud vaeva, ja teie olete tulnud nende vaeva vilja lõikama.”  (Jh 4:31–38)

Evangeeliumilood näitavad ikka ja jälle, kuidas Jeesus inimesi hämmastab ja üllatab. Samuti hämmastab Ta kaevule vett võtma tulnud Samaaria naist. Hämmastab nii sellega, et Ta teda üldse kõnetab, kui sellega, et Jeesus kõneluse käigus hoopis palujast andjaks muutub. Samuti hämmastab Jeesus jüngreid oma käitumisviisiga, mida juutide puhul kombekaks ei peetud.

Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise sõnade tõttu, kes tunnistas: „Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.” Kui siis samaarlased tulid tema juurde, palusid nad teda jääda nende juurde. Ja Jeesus viibis seal kaks päeva. Ja Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam inimesi.

Aga naisele nad ütlesid: „Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu, vaid me oleme teda ise kuulnud ning teame nüüd, et tema on tõesti maailma Päästja.”

Ja nad tulid külast välja Jeesuse juurde. Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise sõnade tõttu, kes tunnistas: “Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.” Ja Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam inimesi. Aga naisele nad ütlesid: “Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu, vaid me oleme teda ise kuulnud ning teame nüüd, et tema on tõesti maailma Päästja.” (Jh 4:39–42)

Me ei tea täpselt, mis juhtus naisega edasi – mis sai tema suhtest mehega, kellega ta koos elas, või muudest teemadest tema elus. Ilmne on siiski, et kohtumine Jeesusega oli eriline. See oli piisav tõuge, et ületada hirm, ning naine hakkas kuulutama Jeesusest nendele, kes olid hiljuti temale viltu vaadanud, keda ta oli siiani peljanud. Seesama naine, kes oli kartnud inimeste arvamust ja tulnud kaevule vargsi keset päevakuumust, jooksis pärast kohtumist Jeesusega külarahva juurde kuulutama, mida Jeesus oli talle teinud.

Kui kohtume Jeesusega ja Jeesus meie elus tegutseb, siis kaob hirm tunnistada. Meile ei lähe enam korda see, mida teised meist arvavad. Rõõm on suurem kui hirm. See, kes on leiva leidnud, kuulutab seda rõõmuga kaaslastele, kes alles nälgivad.

Video link  Tõlge pealelugemiseks Kirjakoha tõlgenduste allikad: siin ja siin

8. Misjoniteema: Handid (Andrus Kask)

Vaata misjonikalendri 2013a oktoobritundi pealkirjaga “Ära unusta hingata”

9. Meisterdamine: Teetassi alus

Vajalik: vana cd plaat, dekoratiivkivikesed või erinevaid kaunistusvahendid (oluline, et tass neil püsima jääks) ning PVA liim.

Liimi dekoratiivkivikesed CD plaadile ja lase kuivada. Teetassi alus ongi valmis. Kui teed mitu, saad kinkida ka sõbrale.

Taustaks: Miljon tegemata tegu

10. Mäng: Samaaria naise kook

Mängijaid paarisarv. Kaks võistkonda istuvad rivis üksteise vastas, nende jalad on välja sirutatud ja jalatallad puudutavad üksteist.

Igale mängijale jagatakse ühe koogiretsepti kuuluva aine nimi. Võõrustaja räägib nüüd loo sellest, kuidas kooki küpsetati, mille jooksul vihjatakse kasutatud toiduainetele.

Kui mängijad kuulevad oma aine nime, tuleb neil kahe rivi vahelt läbi joosta, hüpates üle väljasirutatud jalgade ning joosta pärast oma võistkonna selja tagant uuesti enda kohale.

Lõbusaks läheb siis, kui kahte-kolme ainet nimetatakse kiiresti üksteise järel ning neil tuleb üheaegselt ringi kihutada, ning siis, kui mängija on just hingetuna maha istunud ja ta sunnitakse kohe uuesti püsti kargama.

Tainas: 600 g nisujahu (1 liiter), 250 g külma magedat võid, 2,5 dl külma vett, 1 tl 30% äädikat soovi korral, 1 tl soola, 1 muna.

Kreem: 1,5 l piima, 300 g suhkrut, 6 muna, 90 g nisujahu (1,5 dl), 2 tl vanillisuhkrut

Valmistamine:

  • Haki jahu võiga puruseks, lisa veega segatud äädikas, sool ja muna.
  • Sõtku tainas ühtlaseks ja jäta vähemalt 3-4 tunniks külma seisma.
  • Jaota tainas seitsmeks, rulli need lauale ja lõika ruudukujuliseks.
  • Küpseta iga tainalehte 250-kraadises ahjus 5 minutit.
  • Ääreribadest rulli veel üks plaaditäis ja küpseta veidi tumedamaks pruuniks – selle murendad pärast koogi servadele ja peale kaunistuseks.
  • Kreemi valmistamiseks kuumuta 1,25 liitrit piima ja 2 dl suhkrut keemiseni.
  • Samal ajal vahusta munad ülejäänud suhkruga.
  • Lisa jahu ja ülejäänud külm piim.
  • Kalla vahustatud segu kuuma piima hulka, lisa vanillsuhkur ning kuumuta pidevalt segades, kuni kreem pakseneb (keeta ei tohi!). Jahuta.
  • Lao tainapõhjad kreemiga vaheldumisi tordialusele. Kaunista tainapuruga. Serveeri kohe (krõbedam) või järgmisel päeval, kui kook on kreemist läbi imbunud.

11. Lõpupalve

  1. Palvetame, et hadimisjon võiks olla edukas ja nad loobuksid ebausust.
  2. Et meil oleks oma muredega alati julgust pöörduda Jumala poole, Tema jaoks ei eksisteeri lahendamatuid olukordi.

Toeta meie tööd

Kõik lastetundide lehel olevad ideed on tasuta allalaetavad.

Samas nõuab sellise töö tegemine tegijatelt aega ning on seotud mitmete kulutustega.

Kui sa oled siit leidnud midagi, mis on sinu kaudu lastele õnnistuseks olnud ja leiad, et selline töö peaks jätkuma, on sul võimalus selle töö toetuseks oma panus anda.

Eesti Lastemisjon MTÜ
A/a: EE302200001120083485, Swedbank

Liitu infolistiga ja oled pidevalt kursis kõigega, mida lastetööks pakume.