• info@lastemisjon.ee
  • 5295058

10. Sinu päralt on riik!

Eesmärgid: Lastele kinnitada, et Jumala riik on nende sees. Me elame Jumalaga koos käies, Temasse uskudes ja usutegusid tehes, temaga igavesti.

Piiblitund: Tähendamissõnad peidetud aardest ja hinnalisest pärlist (Mt 13).

Piiblisalm: “Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.” (Mk 10:15)

Prindi tunnitekst välja (PDF) Lae slaidid alla (PPTX)

Misjonikalendri tunnimaterjalide toimkond:
Aive Lohk (EKNK), Kaire Lotamõis (EEVL), Jaana Eskor (EEVL), Egle Hollman (EMK), Titta Hämäläinen (EELK) ja Ülle Kalvik (EEKBKL).


Tunni kava:

  1. Laul: Tahan järgneda sul
  2. Piiblitund: Peidetud aare ja hinnaline pärl
  3. Grupitöö: Aarded
  4. Jutustus: Suur usk
  5. Laul: Julgelt tulen
  6. Mäng: Kompimismäng
  7. Misjonilugu: Joonas Jõesaar
  8. Ülesanne/mäng
  9. Kuldsalm: Mk 10:15
  10. Laul: Jumal pole surnud
  11. Meisterdamine: Kalliskivi või aaretelaegas
  12. Lõpupalve 

1. Laul: Tahan järgneda sul

Laul

Tahan järgneda Sul haljastel aasadel, laulda seal Sul halleluuja.
Tahan järgneda Sul sügavais orgudes. Laulda ka seal Halleluuja.

Ka siis, kui on pime, ka siis, kui on org, tahan laulda ma Sulle, tahan tuua Sul au.
Ka siis, kui on pime, ka siis, kui on org, tahan laulda ma Sulle, tahan olla Su lähedal.

Püha Jumal oled väärt minu kiitust, väärt kogu au, Jumal hea!
Püha Jumal Sulle kuulub mu kiitus, kuulub kõik au Sinule.

2. Piiblitund: Peidetud aare ja hinnaline pärl

44 Taevariik on põllusse peidetud aarde sarnane, mille inimene leidis ja peitis jälle. Ta läks rõõmuga ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu.

45 Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid.

46 Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.

Meie evangeeliumijutustuses on kaks meest, kes midagi leiavad. Üks, kes avastab põllusse peidetud aarde, mille eest ta on valmis andma kõik, mis tal on, ja teine, kes on näinud palju kauneid, kalleid ja hinnalisi pärleid, kuid kes mõistab, et viimaks on ta leidnud sellise, mida ei suuda väärtuselt ületada ka kõik ülejäänud pärlid ühtekokku.

On inimesi, kes kohtuvad Jumalaga nagu süütud lapsed – nad tulevad avatud südame ning silmadega ning leiavad selle, millest teised on võib-olla pimesi ning asjatult mööda käinud. Põld, kust mees leidis varanduse, oli teise mehe oma. Ta kattis aarde kinni ning ostis selle maatüki ta omanikult. Põllul oli oma peremees, kes põldu väga hästi tunda võis, kuid polnud aaret siiski leidnud. Ja siis tuli see mees, kes ei pruukinud midagi otsidagi, aga nägi seda varandust.

Jumal kõnetab ja kohtab iga inimest eriliselt, nii et sellest saab just selle inimese ja Jumala isiklik kohtumine. Ilmselt aga leidis see mees varanduse ka seepärast, et ta oli avatud südame ning silmadega ja see oli Jumala poolt talle mõeldud aare.

Too mees, kes otsis ilusaid pärleid ja leidis viimaks selle kõige kaunima ja hinnalisema, sarnaneb inimesele, kes on saanud midagi, mida on väga igatsenud.

Õpetaja: Küsi lastelt, mis on nende igatsus, mida nad igatsevad ja too võrdluseks pärli leidnud kaupmees. (Julgusta neid unistama suurelt)

Kui kohtume Jumalaga, muutub meie elu täielikult. Jeesus on öelnud, et see on midagi, mille nimel tasub loobuda kõigest muust. Apostel Paulus kirjutab, et tema arvabki kõik muu sellega võrreldes pühkmeiks (prahiks)!

Jeesuse jutustatud tähendamissõnast näeme, et aardeid leida, tuleb neid otsida. Aardeid on väga erinevaid. On olemas materiaalsed väärisvarad: kuld, hõbe jne, aga ka vaimsed: kunsti-, kultuuri-, vaimuaarded (tarkus, teadmised). Kuigi need on oma olemuselt erinevad, on ka aaretel midagi ühist – nad on hinnalised ja väärtuslikud!

Õpetaja: Lase lastel kaasa mõelda ja enda arvamust avaldada!

  • Millised aarded on väärtuslikumad ja kestvamad?
  • Milliste aarete otsimisele tasub panustada oma elus rohkem aega?
  • Kas ja mida oled mõelnud taevariigist, millest kõneleb Jeesus?
  • Mis on taevariigis käibel olev aare/maksevahend?
  • Kui kindel see riik on ja kuidas sellesse riiki pääseda?

Tore uudis on see, et tegelikult võid sa juba täna otsides leida selle igavesti kestva taevariigi, millest Jeesus kõneleb.

Kuid mida on vaja, et sinna pääseda? Ja kas sa tahad üldse sinna pääseda?

Sinna pääsemiseks on vaja usku Jeesusesse Kristusesse!

Jeesus kõneleb meile taevariigist. Ta ei räägi mitte sellest, mis meid kord kuskil ees ootab. Taevariik on siin, praegu, see on inimese kohtumine Jumalaga, elu koos Temaga. Taevariik, kohtumine Jumalaga, on midagi nii erilist ja head, see muudab kõik meie elus – eelkõige meie väärtushinnangud.

Õpetaja: Küsi lastelt, kas nad teavad, kes on kodanik või kuidas mingi riigi kodanikuks saab? (Tihti on selleks vaja seal riigis teatava aja elada, nt 5 aastat, teha keeleeksam ja kodakondsustest. On ka variant, et eriliste teenete eest või abielludes selle riigi kodanikuga või seal sündides.) Küsi, mis riigi kodakondsus neil on, kas ja kust nad seda teavad?)

Näita ka (enda) erinevaid dokumente ja tutvusta nende sümboolikat ja turvaelemente.

Kui meil on Eesti kodakondsus ning oleme Eesti kodanikud, siis kristlastena on meil tegelikult topelt kodakondsus! Me oleme ka Jumala riigi kodanikud! Kui me oleme enda elu Jumalale andnud, siis on meil uus elu temalt ja me oleme siin maailmas dokumentide põhjal Eesti riigi kodanikud aga samal ajal ka taevase Jumalariigi kodanikud – selleks pole meil vaja dokumenti, see käib südame kaudu. Taevane kodakondsus liidab meid kokku üheks teiste kristlastega ja me saame kõik koos peale maapealset elu kokku taevas, kus võime rõõmsalt ja õnnelikult koos Jumalaga igavesti elada. Taevases kuningriigis on Jeesus juba meid ootamas ja seal on imeliselt ilus. Pole haiguseid, muresid, kiusamist, kurjust ega hirmu. Seega, kui me oleme enda südamesse Jeesuse elama kutsunud, siis meie sees ongi juba taevane kuningriik ning me oleme selle riigi kodanikud ja esindajad.

Näide lastele: Kui sa lähed eestlasena välismaale, siis mingis mõttes sa esindad Eestit, sest välismaalased teevad sinu käitumise põhjal järeldused, mida Eestist ja eestlastest arvata. Ja kui sa näed enda kodukohas mõnda välismaalast, siis nende käitumise põhjal on kerge üldistada, et ahaa, sellised siis selle maa inimesed ongi!

Õpetaja: Lase lastel mõni teemakohane näide tuua!

Me kanname taevase kuningriigi kodakondsust endaga kaasas ja see peaks meist ka välja paistma!

Õpetaja: Kuidas see välja paistab?

Samal ajal on taevane kuningriik ka ühes teises dimensioonis, kus Jeesus valmistab meile ette eluasemeid ja ootab meid.

Pärl on üks maailma hinnatumaid vääriskive. Kui teemant on kalliskivide kuningas, siis pärl on kuninganna. Pärli kõvadus on 3-4 (Mohssi skaala), seega on pärl väga pehme kalliskivi teda võib kriimustada isegi küünega. Pärle on aegade algusest kasutatud ehtimisvahendina ja enamasti on nad kallid. Üksnes pärlid ei vaja ehete valmistamisel edasist töötlemist nagu muud kalliskivid.

Kui molluski karpi sattub võõrkeha n liivatera, hakkab loomake selle ümber pärlmutrit kerima, et sissetungija paigal püsiks ja haiget ei teeks. Kuigi pärlikarpe leidus kunagi paljudes vetes, nii Jaapanis kui ka Ameerikas, on neid kõige rohkem hävitanud just inimeste ahnus. Tahiitil trotsisid sukeldujad saatust, hüpates haidest kubisevasse laguuni, et 30 meetri sügavuses leida üksainuski musta pärliga auster. Tänapäeval ei otsi sukeldujad merepõhjast enam pärlikarpidest pärleid, sest kõik normaalses sügavuses asuvad molluskikarbid on ammu välja püütud. Selleks, et leida 1 väärtuslikku pärli, tuli avada kuni 20 000 molluskikarpi.

Sajandeid oli pärlikee kandmine, vaid väga rikaste eesõigus, siis nüüd kui spetsiaalsetes pärlifarmides hakati kasvatama kultuurpärleid, on olukord muutunud. Viimaste aastakümnete jooksul on pärlitega kaunistatud ehted ja pärlikeed muutunud taskukohaseks paljudele.

Pärlite hindamisel arvestatakse kõige rohkem tema värvust (kalleimad on mustad ja roosad, odavamad kreemikad ja hallid), sära, pindmise pärlmutrikihi paksust, veatust, kuju ja lõhelisust. Tavalised valged pärlid on harilikult Austraalia päritoluga, Jaapani ja India pärlid on enamasti roosakad ja ereda helgiga, Panama pärlid aga kuldselt säravad. Kõige põnevamad on aga Polüneesia mustad pärlid e.Tahiiti pärlid, mis küütlevad vikerkaarevärvides nagu paabulinnu saba. Musta pärli peetaksegi oma erakordselt varjunditerohke värvi ja müstilise läike tõttu “Pärlite kuningannaks”, nt mustadest pärlitest kee võib maksta 100 000 – 200 000 dollarit. Olenemata pärlite päritolust ja liigist on maailmas välja kujunenud teatud tegurid, mis määravad pärlite hinna: läige, pinna tasasus, kuju, suurus ja värvus. Pärlid võivad olla ümmargused, tilga- või nööbikujulised, baroksed.

Tänapäeval müüakse juveeliturgudel üksnes kahte liiki pärleid: pärliimitatsioonid ja looduslikud pärlid e looduses (pärlifarmides) inimese poolt kasvatatavate pärlimolluskite poolt toodetud pärlid, kus pärl hakkab kasvama molluski pehmesse kehasse inimese poolt istutatud pärlituumakestest.

Eestis on võimeline pärleid moodustama vaid ebapärlikarp. Looduslikult juhtub seda siiski haruharva. Eestimaiseid pärleid olevat vanasti turustatud Tallinnas ja Peterburis.

!!! Siin on hea kui sul oleks tundi kaasa võtta ja näidata lastele kalliskividega ehteid ja pärleid!

3. Grupitöö: Aarded

Arutage lastega, milliseid aardeid nad teavad. Mis aardeid neil endil või nende pereliikmetel, tuttavatel ja sõpradel on? Kui need aarded on materiaalsed või vaimsed väärtused, siis miks on need kehvemad kui taevane aare/taevane kuningriik?

Jaga lapsed mitmeks grupiks, anna neil A4 paber (võib ka suurem olla), jaga eelnevalt paber 3 võrdsesse tulpa ja lase neil paberi peale kirja panna:

1. veergu kõik aarded, mida nad teavad

2. veergu, milleks see aare on hea

3. veergu, kas see aitab saada Jumala kuningriiki ja miks

Lase gruppidel esitleda tulemusi ning teine grupp võiks kaasa mõelda ja vastuseid täiendada.

4. Jutustus: Suur usk

Anna lastele ülesanne: Millised aarded selles loos peituvad? Lase lastel kuulata ja kaasa mõelda, pärast aruta nendega.

Suur usk

Väike tüdruk võttis oma laual oleva hoiukarbi ning kallas selle sisu põrandale. Ta luges hoolega üle aja jooksul kogutud raha, pistis selle taskusse ja jooksis üle tänava apteeki. Ta ootas kannatlikult apteekrit, kuid kedagi ei tulnud. Ta köhatas, koputas ja hüüdis. Leti taha ilmunud apteeker  vabandas ja lisas, et ta vestles oma vennaga, keda ta polnud ammu näinud.

Tüdruk pöördus apteekri poole ja ütles:“ Ma tahan teiega rääkida oma vennast. Ta on väga haige ja ma tahaksin osta ühte imet!“

„Vabandust?“ ei saanud apteeker aru.

„Ta nimi on Andrew ja tema sees on midagi halba kasvamas ning isa ütles, et tema terveks saamiseks on vaja ühte imet! Kui palju üks ime maksab?“

„Vabandust, aga me ei müü imesid,“ vastas apteeker.

„Aga mul on raha selle ostmiseks. Kui puudu jääb, ma hangin juurde. Lihtsalt öelge, kui palju see maksab!“ ei jätnud tüdruk jonni.

Vestlust eemalt jälginud apteekri vend astus lähemale ja küsis tüdrukult: „Millist imet su vennal vaja on?“

„Ma ei tea!“ vastas tüdruk. „Ema ütles, et ta vajaks operatsiooni, mille jaoks meie perel raha ei ole! Selle pärast võtsin kaasa oma raha.“

„Kui palju sul raha on?“ küsis apteekri vend.

„1 dollar ja 50 senti,“ vastas tüdruk.

„Milline kokkusattumus!“ vastas mees. „Üks ime väikese venna jaoks  maksab täpselt nii palju! Vii mind palun oma koju, ma tahan näha sinu vanemaid ja sinu väikest venda. Lähme vaatame, kas me leiame väikese ime Andrew jaoks!“

See mees oli kuulus neurokirurg  Dr. Carlton Armstrong. Väike Anrew viidi haiglasse ja talle tehti elupäästev operatsioon.

„See operatsioon oli tõeline ime. Kui palju see maksis?“ küsis ema  hiljem oma tütrelt. Tüdruk naeratas kavalalt, sest ta teadis täpselt, kui palju see operatsioon maksis – 1 euro ja 50 senti ning lisaks lihtne lapse usk.

Mk 9:23 Aga Jeesus ütles talle: “Sa ütled: Kui sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub.”

5. Laul: Julgelt tulen

Julgelt tulen Su trooni ette teades, et Sa ootad mind.
Jätan maha süü ja häbi teades, et on makstud hind.

Refrään: Sinu palge ees 3x
seisan ma, seisan ma.

Sinu palge ees 3x
seisan ma, seisan ma.

Armastuses tegid tee meil. Astuda võin Sinu ette ma.
Sinu armust mitte miski lahutada enam mind ei saa.

6. Mäng: Kompimismäng

Vahendid: hunnik väikseid asju ja paks tekk või laud, paber, pliiatsid

Tegevus: lapsed istuvad ringis, käed laua või teki all peidus. Mängujuht hakkab andma asju ükshaaval laua alla, kus need käivad käest kätte, kuni ring täis saab. Mängijad peavad kompides ära arvama, millega tegu. Piiluda ei tohi. Kui üks ese on kõigi käest läbi käinud, võtab mängujuht selle asja ära nii, et mängijad ei näe ja annab uue. Peale iga eseme käest läbi käimist, tuleb paberile kirjutada, millega mängija arvates oli tegu ja kui kõik asjad on läbi kombitud, ütleb mängujuht välja, mis üks või teine asi oli. Iga õige vastuse eest saab mängija punkti. Võidab mängija, kes kõige rohkem õigeid vastuseid sai.

NB: Esemeteks võiksid olla muu seas ka nö erinevad aarded – ehted (kell, sõrmus, pärlid), raha, medal jmt.

7. Misjonilugu: Joonas Jõesaar

Õpetajale: Paksemas kirjas sõnad seleta lastele lahti, nad ei pruugi neid teada.

Joonas Jõesaar on 31-aastane eesti mees. Ta on pärit Haapsalu lähedalt, väikesest kohast. Kuueaastaselt tõi vanaema ta Mäevalla baptistikogudusse, mille liige on ta tänase päevani. See on väike kogudus, kus käib kuni kakskümmend inimest.

Joonas on misjonireisidel väljaspool Eestit käinud juba kümme korda. Handimaal kuus korda. Kõik käigud on olnud meie sugulasrahvaste juurde, kes on üle Venemaa laiali. Joonas ise ütleb, et misjonireisid on teda hästi palju muutnud ja kasvatanud. Ta ei osanud enne misjonile minekut peaaegu üldse vene keelt. Ka pole talle antud keelte õppimise annet, aga ometi on Jumal aidanud tal nendel reisidel rääkida ja aru saada, viimasel korral ta pidas isegi lühikesi venekeelseid jutlusi. Jumal on andnud talle igatsuse Piiblit lugeda, seda eriti enne misjonile minekut. Sellest on alati palju abi olnud – kui inimesi vaja julgustada või nende eest palvetada, siis Jumal tuletab talle Piibli kirjakohti meelde ning annab tarkust, mida ja kuidas öelda.

2015.a augustis olin eesti misjonigrupiga Venemaal polaarjoonel asuvas Salehardi linnas. See on küllaltki jõukas, ilus ja kaasaegne naftatööstusega seotud linn. Suuruselt vastab meie Pärnule, seal elab u 50 000 inimest. Salehard on Eestist 3000 km kaugusel, sinna peab rongiga mitu päeva sõitma.

Olles enda tiimiga Salehardis, aitasime sealsetele kristlikele töötegijatele teha kahenädalast piiblikooli. Kursuse lõpuosas tuli üks noortekamp paariks päevaks tunde kuulama. Seal oli ka üks 15-aastane handi tüdruk, Kristiina, kes ise ei olnud usklik, aga kelle vanem õde Tanja uskus Jumalat. Kristiina on pärit mittekristlikust kodust, väikesest külakesest ja tuli spetsiaalselt kristlaste üritusest osa võtma. Ta nägi välja nagu tavaline noor, seljas pusa ja jalas teksad.

Kui ta oli tunnis, kus räägiti palvetamisest ja kõik kohalolijad pidid paaridesse võtma ning üksteise eest palvetama, sai Kristiina Püha Vaimu poolt väga puudutatud. Tema paariline oli eestlane, kes aitas tal sealsamas Jeesuse enda südamesse võtta. Kristiina hakkas nutma, nii tugevalt koges ta Jumalat. Sellest oli vapustatud ka kohalik pastor, sest handid ei näita üldse enda tundeid välja, nad on väga kinnine rahvas. Kõik olid juhtunust hämmingus ja tänasid Jumalat. See õpetab meile, et kunagi ei või teada, millises kohas või olukorras Jumal võib päästa meie lähedasi.

8. Ülesanne/mäng

Jaga lapsed kahte rühma. Võta pall ja viska peale loo jutustamist ühele lapsele. Tema peab hakkama seda misjonilugu võimalikult täpselt algu-sest peale jutustama. Kui ta jääb hätta, siis keegi tema rühmast hüüab, et ta viskaks talle palli ja see teine, kolmas jne laps saab edasi jutustada. Kui mingi fakt ununeb, siis saab teine rühm vahele hõigata ja palli endale nõuda ning ise lugu edasi jutustada.

Mängu mõte on võimalikult hästi ja detailselt lugu uuesti meenutada ja oma sõnadega ümber jutustada. Pall võiks võimalikult paljude lasteni jõuda, et igaüks saaks midagi sellest loost rääkida. Auhinnaks võiks olla nt kaks pakki erinevat kommi vmt. See võistkond, kelle käest tuli rohkem fakte ja liikus rohkem pall, saab esimesena valida millist kommipakki nad soovivad. Teine pakk jääb siis teisele tiimile.

9. Kuldsalm: Mk 10:15

Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna. (Markuse 10:15)

Lugege koos piiblisalmi ja lase lastel ümber jutustada, kuidas nad sellest aru saavad. Seejärel proovivad lapsed kuldsalmi öelda nii, et nad seda enam ei näe.

Lapsed ütlevad salmi ükshaaval või koos (õpetaja võib ka valida erinevaid gruppe, nt poisid, tüdrukud, tumeda peaga lapsed jne) – olles erinevates asendites: näiteks näoga õpetaja poole, seljaga õpetaja pool, ühel jalal seistes jne.

NB: Küsi, kuidas seda kuldsalmi saab seostada tunnis räägitud lugude või ka nende enda elust võetud näidetega?

NB: Kirjuta kuldsalm kuldsele paberile, võib väike paber olla (paberite arv peaks olema sama laste arvuga) ja seo see sobiva nööri või paelaga rulli, et näeks välja nagu vanaaegne pärgamendirull. See on seotud tunni lõpus oleva aaretelaekaga (kui valite selle käsitöö)!

10. Laul: Jumal pole surnud

Jumal pole surnud, Ta on elav (3x), elab Ta minu sees.

Ma tunnen Teda kätes, ma tunnen Teda jalus, ma tunnen Teda õhus, ma tunnen igal pool.

Ma tunnen Teda tänaval, ma tunnen Teda kirikus, ma tunnen Teda üleni!
Ei, ei, ei, ei ei! Jumal pole surnud… 3x

11. Meisterdamine: Kalliskivi või aaretelaegas

1. variant: Suur briljant
Sobib pigem suurematele lastele, on täppistöö.

Saadaval siin
1 tk maksab sellelt kodulehelt ostes 0,19 €. Saab postiga tellida. On A3 suuruses, pealmiselt küljelt hõbedane, nagu peegelpaber.

Briljandi tegemiseks vajad: Teravaid kääre, teravat nuga, kiiresti kuivavat liimi, nööpnõelu 6 tk (vajadusel, abiks kaane sulgemisel), pintsette, joonlauda, liimipintslit

Tegevusjuhis:

  1. Lõika kõik tükid pidevjooni pidi välja,
  2. Jooni noaga õrnalt murdejooned,
  3. Murra enda poole,
  4. Liimi tükid ruumiliseks (väikeste pindade juurest),
  5. Liimi tükid järjestikku omavahel kokku,
  6. Liimi esimene tükk viimase külge, et moodustuks koonus,
  7. Liimi pealmine kaheksanurk kõigepealt ühest servast nö “kaaneks”, seejärel sule kaas ning liimi ülejäänud servad.

2. variant: Aaretelaegas

Vaja läheb kingakarpi, sobib ka mõni muu papist-paberist karp, tapeedipaberi jupid või pakkimispaberit, suuremat liimi nt PVA (saab ehituspoest osta), kääre. Laegast võib omakorda kaunistada, sinna peale midagi kirjutada või joonistada.

Mõõda paberist karbi osade järgi tükid ja lisa neile igasse külge veel 2-3 cm. Seejärel pintselda või määri paberi sisekülg liimiga ja kleebi karbi või karbikaane külge.

Karbi (aaretelaeka:) saavad lapsed koju viia ja sinna enda jaoks olulisi ese-meid koguda, mida on ka kunagi tulevikus hea ja põnev vaadata ning meenutada nendega seostuvaid mälestusi!

NB! Siia võib esimese aardena sisse panna näiteks kuldsele paberile kirja pandud kuldsalmi sellest tunnist. Paber rulli keerata ja nööriga kinni siduda, et välimuselt meenutaks vanaaegset ürikut.

12. Lõpupalve

Kõik lapsed võiksid koos õpetaja(te)ga ringis olla, käest kinni hoida ja igaüks võiks vähemalt ühel allolevatest lähtepunktidest palvetada.

  • Et meie lähedased, kes ei tunne veel Jumalat, võiksid ka nagu lapsed, siiralt ja südamest, uskuda Jumalasse ja saada Tema lasteks!
  • Et Jumal juhiks meid ja aitaks usku Temasse tugevana hoida, suuremaks kasvatada ja aidata meil teiste usku kasvatada!
  • Et need lapsed ja inimesed, kes on pühapäevakoolist või kogudusest ära läinud, kuna nad on pettunud või kaotanud usu Jumalasse, võiksid taas Tema juurde tagasi tulla!
  • Et misjonäride räägitud sõnum Jumalast võiks inimeste südameid puudutada ja aidata neil hakata uskuma Jumalasse!

Toeta meie tööd

Kõik lastetundide lehel olevad ideed on tasuta allalaetavad.

Samas nõuab sellise töö tegemine tegijatelt aega ning on seotud mitmete kulutustega.

Kui sa oled siit leidnud midagi, mis on sinu kaudu lastele õnnistuseks olnud ja leiad, et selline töö peaks jätkuma, on sul võimalus selle töö toetuseks oma panus anda.

Eesti Lastemisjon MTÜ
A/a: EE302200001120083485, Swedbank

Liitu infolistiga ja oled pidevalt kursis kõigega, mida lastetööks pakume.