Üsna hiljuti vahetus aastanumber, astusime uude 2011 aastasse. Aastavahetus on tavaliselt aeg, kus me vaatame tagasi, aga mõtleme ka edasi, mida võiks eelolev aasta tuua. Kahjuks me ei näe seda ette. Võime teha oma plaane ja kavandeid, aga mis tegelikult toimub, me ei tea – see selgub alles päev päevalt, õigemini hetk hetkelt.
Tänapäeval on meil väga head abimehed tundmatute kohtade leidmiseks – seadeldis, mis kannab nime GPS- (ingl.k. General Position System).
Selleks, et see GPS meid kohale juhiks, peame me kõigepealt talle andma teada meie reisi sihtpunkti. Kui me seda ei tea ega oska sisestada, siis me ei saa ka mingeid juhtnööre.
Eks eluteel tuleks ka kontrollida, kas meie suund ja lõppeesmärk on ikka õige, kas oleme teel koos Jumalaga taevase kutsumise võiduhinna poole elades siin päev päevalt sooviga Tema nime austada ja täita Tema poolt antud ülesandeid.
Kui me oleme õigelt sihilt kõrvale kaldunud, siis peaksime tegema kiire pöörde tagasi õigesse suunda. Ära kaota oma eesmärki silmist!
Maine GPS annab meile üldplaani kohalejõudmiseks, aga et aru saada, kuidas tegelikult edasi liikuda, peame sageli võtma ette vaid järgmise väikese lõigu ja sellest juhindudes minema. Siis näidatakse jälle järgmist lõiku. See on nagu põnev orieteerumismäng ja mõnigi kord on tunne, et kas ma ikka võin seda seadeldist usaldada. Oma arusaamise järgi keeraksin kusagile hoopis mujale.
Usuisa Aabramil ei olnud GPS-i. Tal polnud ka piibliraamatut, kust otsida tarkust ega isegi ühtegi prohvetit, kes oleks talle sõnumi andnud või kinnitanud Jumala tahet. Jumal käskis tal asuda teele oma maalt, jätta kõik tuttavad ja turvalised kohad, töö ja minna välja oma sugulaste seltsist. Jumal isegi ei öelnud talle lõppeesmärki. Ja Aabram läks. Ta pidi usaldama ainult Jumala häält kogu oma teekonnal, olema kindel, uskuma, et see on Jumala hääl, mis teda juhib. Ta uskus ja läks. Sellepärast ta ka sai usuisaks.
Liikudes edasi selle aasta teel, on ka meil ainsaks õigeks juhtnööriks usaldus Jumala vastu, kes teab igat päeva ja tundi, kes üksi võib meid juhtida õiget teed mööda.
Et saada juhtnööre teekonnal peab GPS olema sinu lähedal, et saad seda vaadata. Kasu pole, kui sa sellele pilku ei heida. Et mõista Jumala juhtimist pead Teda hästi tundma ja arendama isiklikku suhet Temaga. On vaja võtta aega, et saada Temalt juhtnööre ja neid järgida.
Tähtis pole mitte ainult lõppeesmärk, vaid ka see, kuidas sa sellel teel liigud. GPS annab sulle valikuvõimalused: kas kõige kiirem tee, kõige parem tee vms.
Eluteel liikudes peaks olema meie sooviks täita neid ülesandeid, milleks Jumal on meid kutsunud, et Tema nimi võiks saada austatud ja evangeeliumi rõõmusõnum leviks üha laiemalt.
Soovin Sulle sügavat Jumala tundmist, usku ja usaldust igaks päevaks sellel tegelikult tundmatul uue aasta teel.
Kas su vaimulik GPS on töökorras?
Liivia Kaustel
