Kaks poissi õpivad piinliku kogemuse kaudu, et kuulekus toob oma tasu.
TEEMAD: Kuulekus
KESTUS: Umbes 10 minutit
See lugu räägib kahest poisist, kes olid hea sõbrad ning käisid samas klassis. Need kaks poissi käitusid hästi ja täitsid kõiki klassi reegleid, eriti kui neid andis nende õpetaja, härra Point. Härra Point oli keskealine mees, kellel oli ka endal lapsed. Tegelikult üks neist poistest oligi härra Point’i enda laps nimega Rasmus. Teise poisi nimi oli Fredi.
Ühel päeval teatas härra Point klassile, et nad hakkavad tegema koos ühte vahvat projekti. Ta andis igale lapsele suure paberi ja mõned pliiatsid.
Materjale jagades jõudis härra Point lõpuks ka nende poisteni. Ta andis neile suur imeliku kujuga paberi ja mõned pruunid pliiatsid. Teised lapsed said nii pruune kui ka rohelisi pliiatseid. Lapsed hakkasid virisema: “Miks me saime kõik ühte värvi pliiatsid? Ainult pruunid ja rohelised, see on igav!”
“Selleks on olemas väga hea põhjus,” selgitus härra Point. “Aga see põhjus jääb teie kõigi jaoks üllatuseks! Ma palun, et kõik värviksid oma paberi ära just täpselt nii nagu paberil märgitud. Kui seal on kirjas roheline, siis tuleb värvida see roheliseks. Kui seal on kirjas pruun, siis tuleb see värvida pruuniks. See projekt tuleb ära teha selle kuu lõpuks. See tähendab seda, et teil on selle tegemiseks aega kakskümmend kaheksa päeva. See on teie kõigi jaoks tore ja lõbus projekt ning ma garanteerin, et see on seda pingutust väärt. Nüüd palun ärge selle ülesande kohta rohkem küsimusi esitage.”
Peale kooli kiirustasid kõik lapsed koju oma vanematele sellest kummalisest ülesandest rääkima, väljaarvatud Fredi ja Rasmus. “Minu arvates on see tõeliselt igav,” kurtis Rasmus. “Mu isa teab, et mulle meeldib joonistamine, aga värvida terve see suur leht lihtsalt ühte värvi pruuniks? Täiesti mõttetu!”
Fredi kehtis lihtsalt õlgu. “Jah, kuid ma arvan, et see ülesanne tuleb lihtsalt ära teha. Tsau, Rasmus. Ma lähen parem koju.”
Kui Rasmus koju jõudis, hakkas ta oma isa tüütama küsides: “Mis see üllatus on, isa? Palun ütle mulle, ma ei räägi kellelegi seda edasi, ma luban.”
Härra Point ainult naeratas ja ütles: “Rasmus, sa tead väga hästi, et ma ei saa sulle erandeid teha. Lihtsalt tee see ülesanne ära täpselt nii nagu ma ütlesin.
Päevad möödusid. Kuigi see tundus kestvat terve igaviku, värvis igaüks oma kujundi roheliseks või pruuniks. Kuigi Fredil oli kiusatus see paber ära visata, jätkus tal siiski piisavalt kannatlikkust see töö ära teha. Rasmus täitis samuti selle ülesande, aga omamoodi. Tema paber oli küll pruun, kuid ta kasutas selle värvimiseks teistsuguseid pruune toone, kui need, mis ta isa oli talle andnud. Mõni ala oli natuke heledamat tooni. Ta arvas, et kui ta kasutab erinevaid toone, teeb see töö huvitavamaks. Ja lõppude lõpuks oli ju see ka siiski pruun. Ta tegi ka oma kujundi välisservad hästi tumedaks, et oleks silmale hästi näha.
Saabus päev, mil lapsed pidid oma paberid tagasi tooma. Kõik rääkisid härra Point’ile kui palju nad selle projekti kallal olid vaeva näinud. Härra Point oli rõõmus ja rääkis nüüd, mida nad nende paberitega edasi tegema hakkavad. “Täna lähevad kõik meie kooli kolmandad klassid lastehaiglasse külla. Me läheme külla haigetele lastele ja kingime neile seinamaali, mille me paneme haigla söökla seinale. Sinna tuleb midagi, mida kõigil on hea vaadata.”
Seinamaalil oli Noa laev. Sellel maalil olid kõik loomad, taimed ja puud õigel kohal ja õigetes värvides. Härra Point’i klassi ülesandeks oli maalida Noa laev ja puud. See tuli kokku ilus, suur ja pruun. Kuid laeva katusega oli midagi lahti. See nägi selline välja, nagu see ei kuuluks sinna. Katusel olid tumedad servajooned ja selle pruun värv erines ülejäänud laeva värvist. Lapsed hakkasid naerma. Samal ajal vaatasid nad Rasmuse poole. Härra Point rahustas lapsed maha ja heitis Rasmusele kurva, kuid rahustava pilgu. Rasmus oli nii pettunud, et ta ei rääkinud koduteel mitte kellegagi.
Kodus rääkis härra Point Rasmusega. “Sa said täna ühe õppetunni. Need reeglid, mis ma andsin, olid tähtsad sellepärast, et seinamaal näeks välja õige. Pea meeles, et elus on ka asju, mis võivad meile tunduda igavad või mõttetud, aga reeglid on mõeldud täitmiseks, mitte rikkumiseks. Kuulekus toob lõpuks tasu.”
Härra Point jätkas rahulikult: “Ära muretse, mul on üks osa alles, mille saad uuesti ära värvida. Me saame minna tagasi ja vahetada selle laeva katuse ära.”
Siis härra Point ja Rasmus kallistasid teineteist.
Copyright 2014 Kids Sunday School Place, Inc.
Used by permission www.kidssundayschool.com
Tõlge: Eesti Lastemisjon