Eesmärgid: Laps mõistab, et …
1) … Jumalal ei ole lahendamatuid olukordi ja ka meie saame olla abiks Jumala käepikendustena (Etioopia teema)
2) … koos Jumalaga võib end alati turvaliselt tunda.
Kuldsalm: Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.” (Mt 25:40)
Piiblitund: Jumal varustab (Rutt)
Prindi tunni tekst välja (PDF) Lae slaidid alla (PPTX)
Misjonikalendri tunnimaterjalide toimkond:
Aive Lohk (EKNK), Egle Hollman (EMK), Titta Hämäläinen (EELK) ja Ülle Kalvik (EEKBKL).
Tunni kava:
- Laul: Mind Jumal armastab (väikestele); Majesteet (suurtele)
- Osadusring: Misjonärid kaardile
- Sissejuhatav teema: Kristlaste tagakius Iraagis
- Alguspalve
- Jutustus: Kuidas jõuab leib meie lauale?
- Kuldsalm: Mt 25:40
- Katse: Jumal tõstab üles
- Piiblitund: Jumal varustab
- Mängud: Rutt ja Boas
- Misjoniteema: Damota Etioopias
- Mäng: Jäätunud hernekotid
- Meisterdamine: Viljavihk (väikesed); beebimüts (suured)
- Lõpupalve
1. Laul: Mind Jumal armastab (väikestele); Majesteet (suurtele)
Mind Jumal armastab
Noot (PDF), laul Mind Jumal armastabja fonogramm Fonogramm
Majesteet: Viisinäide siin
2. Osadusring: Misjonärid kaardil
Vajalik: Maailmakaart või kontuurkaart ja nimed.
Laual on tühi kontuurkaart (vali lisatud dokumentidest, kas maailmakaart või kontuurkaart) ja hunnik silte (prindi välja ja lõika lahti lisast). Siltidele maade nimed, kus sel aastal Misjonikalendri misjonärid teenivad. Iga laps tõmbab sildi ja kleebib kontuurkaardil õigele kohale.
3. Sissejuhatav teema: Kristlaste tagakius Iraagis
Põhja–Iraagi tuhanded kristlased on juba ISIL-i poolt kontrollitavatelt aladelt põgenenud, kuna neil oli valida islamiusku pöördumise, kõrgete maksude maksmise või usuliste vaadete tõttu hukkamise vahel. Kristlased on selles regioonis elanud ligi 2000 aastat. Mosulis on ekstremistid võtnud enda kontrolli alla kõik kirikud ja kloostrid, need on rüüstatud, põletatud ja hävitatud või muudetud mošeedeks.
Lisaks sellele on purustatud mošee, kus asus oletatav prohvet Joona haud. Prohvet Joonat austavad nii kristlased, moslemid kui ka juudid.
2003. aastal oli assüüria kristluse sünnilinnas Mosulis 60 000 kristlasest elanikku. Käesoleva aasta juunis oli neist alles 35 000.
Äärmusrühmitus ISIL on viimastel kuudel vallutanud suure osa Iraagist ning ning kontrollib Süüria kodusõjast haaratud alasid. Äärmuslaste eesmärk on luua rangete reeglitega islamistlik riik.
Puhas joogivesi püütakse tagada 12500 ümberasunud inimesele ning neid vastuvõtvatele kogukondadele, 2500 perekonnale kahe kuu toidutagavara ning 5000 inimesele psühhosotsiaalne toetus.
Lääs on veidralt ükskõikne Iraagis praegu aset leidva tragöödia suhtes, kuna kristlased ei kuulu trendikate vähemuste hulka ja neil pole võimsaid lobigruppe. Paljudel lääne inimestel võib olla raskusi selle taipamisega, et kristlased on tagakiusatud vähemus, kuid nad tõepoolest on seda mitmetes islamiriikides. Ja kui tapatalgutest vaadatakse teadmatuse või võõristuse pärast mööda, ei muutu need vähem veriseks ja hirmsaks.
4. Alguspalve
Palvetage nii enda asetatud misjonäride pärast kui ka tagakiusatud ja paguluses olevate kristlaste pärast.
Sissejuhatav link: Kui Jeesus oleks olnud leige
5. Jutustus: Kuidas jõuab leib meie lauale?
Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba nooremal kiviajal; taina kergitamine hapendamise või mõne kergitusaine lisamise teel ning leivaahi on hilisemad leiutised. Maailmas tuntakse väga erineva kuju, koostise ja küpsetusviisiga leiva- ja saiatooteid (tortilla, lavašš, pita, naan, puri, matsa jt). Levinuim on nisuleib. Rukkileib on tuntud eeskätt Põhja-Euroopas.
Sõna “leib” on eesti keeles germaani laen ligikaudu meie ajaarvamise algusest, kuid traditsiooniline rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili oder. 19. sajandi lõpukümnenditeni lisati leivajahule aganaid, ikaldusaastatel ka muid lisandeid nagu peenestatud tammetõrud, kase- ja sarapuu-urvad, kanarbik jms. Juba vanal ajal peeti leiba kõige tähtsamaks toiduks. Leiba toodetakse rukkijahust. Rukist külvatakse nii tali- kui ka suviviljana. Talivilja külvatakse sügisel ja suvivilja kevadel. Rukist koristatakse kombainiga. Kombain eraldab viljapead kõrtest. Esmalt jäävad kõrred maha vaaludena, aga hiljem nad koristatakse ning kasutatakse ära loomadele allapanuks ja koresöödaks. Viljaterad aga kogub kombain punkrisse, kui punker täis lastakse vili autokasti. Autod trantspordivad vilja kuivatisse. Kuivanud viljaterad viiakse omakorda veskisse. Veskist liigub jahu edasi leivakombinaati. Seal valmistatakse erinevaid rukkijahutooteid, näiteks mustleib, peenleib, täisteraleib, koorikleivad jne. Hästi kasulik on täisteraleib. Seda valmistatakse täisterajahust, see tähendab, et veskis on terad jahvatatud jahuks koos kestadega. Selline leib jääb teistest küpsetistest tumedam ja tervislikum.
Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas laupäeviti, olenevalt pere suurusest korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel reheahjus küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu. Sooja leiba pidi murdma, mitte noaga lõikama. Peres tohtis leiba lõigata ainult peremees.
Klipid leiva kohta: Vilja kasvatamine ja leivategu, Leiva tootmine vabrikus, Leib, Jussi sööb leiba
6. Kuldsalm: Mt 25:40
Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.” Mt 25:40
Väikestel mõtleb liigutused õpetaja ja õpetab salmi koos liigutustega. Suuremad lapsed saavad kahepeale salmi ja peavad sellele liigutused mõtlema ja koos liigutustega esitama.
7. Katse: Jumal tõstab üles
Täida supikauss veega ja aseta sellele teeküünal ujuma. Süüta teeküünal. Aseta klaas kaussi suue allapoole, nii et selle alla jääks teeküünal. Juhi tähelepanu veetaseme kõrgusele klaasis. Küünal kustub ning seejärel imeb vaakum klaasi lisavett. Veetase klaasis tõuseb.
Selgita: Vahel leiame end rasketest olukordadest nagu Rutt tänases loos, aga isegi kui näeme, et meie varud on väikesed, võime olla kindlad, et Jumal varustab meid õigel ajal kõige vajalikuga. Nii nagu imeväel tõusis ka veetase klaasis. Jumalaga koos käies ei pea me muretsema.
8. Piiblitund: Jumal varustab (Rutt)
Kui Iisreali valitsesid kohtumõistjad, tuli maale nälg. Mees nimega Elimelek läks koos oma naise Noomi ja kahe pojaga: Mahloni ja Kiljoniga Juudamaalt Petlemma linnast Moabimaale, mis asus idapool Soolamerd.
Mõne aja pärast Elimelek suri, aga Noomi jäi poegadega sinna maale elama.
Pojad võtsid naiseks endale moabi neiud Orpa ja Ruti.
Möödus kümme aastat ja suureks õnnetuseks surid Noomi mõlemad pojad. Kuna mehed olid tol ajal peamised pere ülalpidajad olid kolm naist jäänud nüüd sissetulekuta.
Noomi otsustas pöörduda tagasi oma koju Juudamaale, et sealt sugulasi leida ja miniad tulid temaga.
Aga olles teel tagasi Juudamaale, ütles Noomi oma mõlemale miniale: „Minge, pöörduge 
kumbki oma ema koju! Issand tehku teile head, nagu te olete teinud surnuile ja minule! Andku teile Issand, et leiaksite varjupaiga kumbki oma mehe kojas!” Ja ta suudles neid.
Aga nad tõstsid häält ja nutsid ning ütlesid temale: „Ei, me läheme koos sinuga su rahva juurde!” Orpa võttis viimaks oma ämma kuulda, suudles Noomit ja lahkus.
Rutt jäi aga Noomi seltsi. Noomi ütles: „Vaata, su kälis pöördus tagasi oma rahva ja jumalate juurde. Pöördu ka sina oma käliksele järele!” Kuid Rutt vastas: „Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja pöörduksin tagasi su juurest, sest kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina, ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal. Kus sina sured, seal tahan ka mina surra ja sinna maetagu mindki! Issand tehku minuga ükskõik mida, ainult surm lahutagu mind ja sind!”
Kui Noomi nägi, et Rutil oli kindel nõu temaga kaasa tulla, siis ta sellest enam ei rääkinud. Nii läksid nad mõlemad, kuni jõudsid Petlemma.
Rutt armastas väga oma ämma Noomit, ega tahtnud teda üksi jätta. Noomi oli juba üsna vana ja vajas tuge ja lohutust, sest oli peale mehe ja poegade surma täiesti üksinda.
Petlemma jõudes tundsid palju Noomi ära ja tervitasid teda rõõmsalt. Noomi, aga ütles: “Ärge hüüdke mind Noomiks (õnnelikuks) vaid hüüdke mind Maaraks (õnnetuks), sest Kõigekõrgem Jumal on mulle valmistanud palju kibedust.” Ja ta jutustas teistele oma loo. Saabumiselevus möödas, pidid Ruth ja Noomi leidma endale võimaluse, kust toitu hankida.
Oli parajasti odralõikuseaeg, Jumal oli õnnistanud külvi ja saak oli rikkalik. Noomil oli sugulane, rikas mees tema mehe Elimeleki suguvõsast, Boas nimi. Kord kui neile jälle nälg kätte tuli, ütles Rutt Noomile: “ Luba ma lähen põllule ja nopin seal lõikajatest maha jäänud viljapäid” Rutt sattus juhuslikult Boasele kuuluvale põlluosale.
Ja vaata, Boas tuli Petlemmast ja ütles lõikajaile: „Issand olgu teiega!” Ja nad vastasid temale: „Issand õnnistagu sind!”
Siis Boas küsis oma sulaselt, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks: „Kelle noorik see on?” Ja sulane, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks, vastas ning ütles: „See noorik on moabi naine, kes koos Noomiga tuli Moabi väljadelt; ta palus: Luba ma nopin ja kogun parmaste juurest, lõikajate järelt! Nii ta tuli ja on püsinud hommikust kuni siiani, ta on ainult pisut aega kodus olnud.”
Siis Boas ütles Rutile: „Kas kuuled, mu tütar, ära mine teisele põllule noppima ja ära mine ka ära, vaid seltsi siin minu tüdrukutega! Hoia oma silmad põllul, mida nad lõikavad, ja käi nende järel! Ma olen poisse keelanud sinusse puutumast. Ja kui sul on janu, siis mine lähkrite juurde ja joo, mis poisid toovad!”
Siis Rutt heitis silmili ja kummardas maani ning ütles temale: „Miks olen ma su silmis armu leidnud, et sa minust hoolid, kuigi olen võõras?”
Ja Boas vastas ning ütles temale: „Küllap on mulle teada antud kõik, mida sa oma ämmale oled teinud pärast oma mehe surma, ja kuidas sa jätsid maha oma isa ja ema ja oma sünnimaa ja tulid rahva juurde, keda sa enne ei tundnud. Issand tasugu su tegu ja täielik palk tulgu sulle Issandalt, Iisraeli Jumalalt, kelle tiibade alla sa oled tulnud varjule!”
Ja Rutt ütles: „Ma olen sinu silmis armu leidnud, mu isand, sest sa oled mind trööstinud ja oled rääkinud oma teenijale meelepäraselt, kuigi ma pole ühegi su teenija vääriline.”
Mõne aja pärast võttis Boas Ruti endale naiseks. Rutt sünnitas talle poja, kellest sai Iisraeli rahva suure kuninga Taaveti vanaisa.
9. Mängud: Rutt ja Boas
1. mäng
Jaga lapsed kahte võistkonda ja riputa seinale kaks A3 paberit, millede all on sõnad Ruti loo kohta. Nende sõnade põhjal peavad mõlemad võistkonnad joonistama pildi.
Lapsed võtavad ritta ja igaüks joonistab ühe asja või isiku. Väikeste rühma puhul võib õpetaja sõnade lugemisel aidata.
Võidab võistkond, kelle pilt on arusaadav ja kui lapsed oskavad selle põhjal ka kuuldud loo (väiksemate puhul koos õpetaja abiga) jutustada.
Soovitatavad sõnad: RUTT, BOAS, NOOMI, VILJAPÕLD, PÄIKE, PILV, TEE, VILJAKRUUS, MAJA, PUU, KAEV
2. mäng: Boas ja Rutt
Kõik mängijad peale kahe seisavad suures ringis ja hoiavad kätest kinni. Ringi sees on poiss ja tüdruk, kes kehastavad Boast ja Rutti. Poisil ehk Boasel on silmad rätikuga kinni seotud.
Mängu alguses hüüab ta: “Rutt!”, millele tüdruk peab vastama: “Olen siin, Boas!”. Boasel tuleb nüüd Rutt kinni püüda. Iga kord, kui poiss hüüab, peab tüdruk vastama ega tohi ringist välja minna.
Ajalimiit on 2 minutit ja kui Boasel ei õnnestu selle ajaga Rutti kinni püüda, jäävad ta silmad seotuks ning Rutt vahetab mõne teise tüdrukuga kohad.
Kui Boas saab aga Ruti õigel ajal kätte, annab ta rätiku järgmisele tüdrukule, kelle silmad seotakse ning vahetab kohad mõne teise poisiga. Nüüd on Ruti kord püüda kinni uus Boas.
10. Misjoniteema: Damota Etioopias
Etioopia Enamiku Etioopast võtab enda alla Etioopia mägismaa, see paikneb üle 2000 m üle merepinna.
Mägismaal on platoosid ja kiltmaid. Sealsed mäed on kunagiste vulkaanide jäänused. Merd Etioopial ei ole, küll on aga kõrb. Naabriteks on Somaalia, Djibouti, Eritrea, Keenia, Sudaan ja Lõuna-Sudaan. Mägismaa jaguneb kaheks osaks. 
Selle lahutab edelasuunaline Ida-Aafrika alang, mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes. Tänu mitmekesisele maastikule jätkub küllaga imelisi loodusvaateid. Näha saab kivist mägismaad ja kuuma kõrbe, lopsaka taimestiku ning veerohkete jugadega savanne ning selge veega jõgesid.
Pealinn on Addis Ababa, kus elab umbes 3,3 miljonit elanikku. Rahaühikuks on birr, 1 EUR on võrdne ca 27 birriga. Üks sai maksab 1 birr, Euro eest saaks 27 saia.
Ahaaa!!! Etioopias on üle 85 erineva keele, kuid ka 1 riigikeel, amhaari keel. Igal pool seda ei räägitagi ja kui mööda riiki reisida, siis igal pool ei saa ka kohalikud üksteise keeltest aru.
Inimesed
Lisaks mitmekesisele loodusele on põnev kohata Aafrika põlisrahvaid. Etioopias on väga palju erinevaid hõime, kes pole aastatuhandete jooksul oma eluviise muutnud. Inimesed on väga perelähedased ja kokkuhoidvad. Kui kellegil on, siis alati jagatakse sõbraga. Ollakse väga sotsiaalsed. Kõike tehakse koos, süüakse, magatakse, puhatakse, kõnnitakse. Ka on aus traditsioonid. Neist peetakse lugu ja need rändavad põlvkonniti edasi.
Riigiusk on ortodoksi, aga on ka ca 40% moslemeid ja protestante. Usku peetakse väga tähtsaks, just nagu ka traditsioone.
Etioopia lapsed on peaaegu alati rõõmsad ja tunduvad rahul selle vähesega, mis neil on. Mänguasju on neil väga vähe. Tavaliselt näeb jalgpalli, mis on vanadest riidenartudest soki sees ja mida siis mängitakse tänaval. Mõnel õnnelikumal on ka mõni isetehtud nutikam mänguasi, kas pudelist ja ja traadist midagi veerevat või mis iganes kättejuhtuvast materjalist midagi mänguasja taolist. Muidugi on ka rikkamaid lapsi ja neil on ka “päris” mänguasju.
Aitame: Damota projektid
1) Vaeste laste kooli aitamine – lapse kooliaasta maksab 65€. See sisaldab ka õppevahendeid ja koolivormi. Kogudusel, perel või üksikisikul on võimalik hakata toetama Etioopia last, võttes ühendust Merle Voolaga. Toetajale edastatakse regulaarselt lapse koolitunnistused ja antakse teada, kuidas tal läheb. Toetada võib 1-8 aastat, kuidas jaksu ja tahtmist on, aga igast annetusest on abi.
2) Koolilõuna – 65€ eest saab üks Etioopia laps terve aasta vältel sooja koolilõuna. Tihtipeale on see laste ainuke korralik toidukord.
3) Päästemütsid – Eestist on kogutud ja saadetud Etioopiasse mitmel korral heegeldatud ja kootud beebimütse. Milleks? Ööd on Etioopia mägismaal külmad ja tihti surevad beebid alajahtumise tagajärjel. Peast eraldub soojust kõige suuremal määral, seega on kliinikutest kaasa antud soojad mütsid suureks abiks. Samuti on kliinikutest saadavad müts, seep ning linake asjad, mis meelitavad naised kliinikutesse sünnitama. Sellest lähtuvalt naiste suremus väheneb ja beebid saavad vaktsineeritud, mistõttu nad ei hukku lapseea haiguste tagajärjel. Samuti saavad vanemad pereplaneerimise koolituse, mis aitab neid majanduslikult paremini hakkama saada.
4) Mida teeb meeskond? Varume lastele õpikud, vihikud, koolikotid, koolivormid, kingad ja ka vabaaja riided. Samuti õpetame neile isikliku hügieeni tähtsust ja kuidas ise oma koolivormi parandada/õmmelda.
Damota lapsed on väga, väga vaesed. Neil pole alati enda pesemiseks vett. Nagu ikka laste vahel, on ka seal ühiskonnas, diskrimineerimist. Sellel õppeaastal saavad lapsed uued ilusad vabaaja riided, mis Eestist kokku panite. Neid jätkub kõigile. Kõik, kellel vaja, saavad ka uued kingad ja koolikotid. Iga aasta Aafrikas on eriline ja alati on Jumal kõige eest hoolt kandnud.
11. Mäng: Jäätunud hernekotid
Vajalikud esemed: igale lapsele hernekotike.
Mäng õpetab tasakaalu hoidmist, empaatiat ja abivalmidust kaaslaste suhtes.
Igale lapsele antakse kuivatatud hernestega hernekotike, mille nad asetavad oma pealaele. Mängijad kuulavad täiskasvanu käsklusi ja püüavad neid täita, hoides pead tasakaalus, nii et hernekotike püsib seal ilma käte abita.
Täiskasvanu võib anda nt selliseid ülesandeid: hüppa ühel jalal, jookse tagurpidi, istu põrandale, lonka, hüple, keeruta, tee kükke, tantsi jne.
Kui mõnel lapsel kukub hernekott maha, on ta “külmunud” ehk “jäätunud”. Ta peab jääma tardunult seisma nii kauaks, kuni keegi kaasmängijast ta “üles sulatab”, pannes mahakukkunud hernekoti talle pähe tagasi. Abistamise hetkel võib ta ise oma kotist kinni hoida.
Väikestele lastele piisab kõnnist, plaksutamisest või ringis jalutamisest.
12. Meisterdamine
Tänasel tunnil on juttu olnud sellest, kuidas leivavilja kasvatatakse, aga ka sellest, kuidas Ruth pidi otra noppima, et sellest toitu valmistada. Meiegi teeme viljavihu – uues testamendis on kirjas viljad, mida meie kristlastena peame kandma: armastus, rõõm, rahu, tasadus, kasinus, pikk meel, kannatlikkus, ustavus, heatahtlikkus. Et meil need üheksa omadust ei ununeks, kirjutame need varre külge kinnitatavatele seemnetele.
1. Viljavihu meisterdamine (väiksematele)
Vajalik: kuldne või kollane paber, liim ja käärid.
- Lõika A4 paber pikuti kolmeks osaks ja voldi varteks.
- Kinnita ääred liimiga.
- Lõika välja seemned, kirjuta sinna viljad, mida kristlastema peaksime kandma ja kinnita liimiga seemned varre külge. ☺
2. Beebimütside heegeldamine (suurematele)
1. Tee 10 aasast koosnev kett.
2. Järgmisel ringil kasvata üle ühe silma ringi ühe silma võrra.
3. ringil kasvata ringi samuti üle ühe silma ringi ühe silma võrra.
4. ringil kasvata iga 3. silma
5. ringil kasvata samuti iga 3. silma
6-12. ring heegelda lihtsalt edasi.
Mina vahetasin oma mütsi puhul ka värve, aga see pole kohutuslik ☺ Kui teil on valminud mütse, mida tahate ära saata, tooge need Tallinn Narva mnt 51 valvelauda Egle Hollmani nimele ja need toimetatakse abivajajateni.
Taustamuusikaks: Põhjatumast sügavusest
13. Lõpupalve
Palvetame Etioopia eest:
- Et lapsed saaks vett enda pesemiseks
- Et uus söögitegemiskoht lastele võiks valmida
- Kaitset ja ressursse töötegijaile
- Et kõik lapsed, kes kooli tahavad minna, leiaksid endale sponsorid.