Eesmärgid: Saada aru, miks me alustame Meie Isa palvet sõnadega ”Meie Isa”.
Kuldsalm: ”Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!” (Mk 10:14b)
Piibli kirjakohad: Mk 10:13–16, Ps 139:14, Mt 6:9 ja Rm 15:7
Prindi tunnitekst välja (PDF) Lae slaidid alla (PPT)Misjonikalendri tunnimaterjalide toimkond:
Aive Lohk (EKNK), Egle Hollman (EMK), Titta Hämäläinen (EELK) ja Ülle Kalvik (EEKBKL).
Tunni kava:
- Algusring ja palve
- Laul: Taevaisa armupäike (KLPR 433)
- Sissejuhatus
- Teemaarendus
- Laul: Me oleme Kuninga lapsed (Juhhei)
- Mäng
- Meisterdamine
- Lõpupalve
1. Algusring ja palve
2. Laul: Taevaisa armupäike
Noot: Kiriku laulu- ja palveraamat nr 433
Taevaisa armupäike kaitseb sind, kes oled väike,
kingib soojust lapseilma, rõõmusära lapsesilma.
Kindlust, kaitset oma lastel jagab igal jala-astel,
valvab sind kui lindu pesas, taevatähte teiste hulgas.
3. Sissejuhatus
Õpetaja on kogunud erinevaid pilte isadest ja lastest. Isa ja laps on erinevatel piltidel, või pildid on niimoodi lõigatud et isa ja laps on eraldatud.
Pannakse koos sarnased isa ja laps kokku, samas arutades:
- Mis neid ühendab, miks sa arvad et just need on isa ja laps?
- Miks sa arvad et need ei ole isa ja laps? Mille poolest nad on erinevad?
- Kas sa oled oma isaga sarnane? Milliseid ühiseid omadusi teil on?
- Kas kõik lapsed on oma isaga sarnased? (NB! Tuleb arvestada ka sellega, et kõik lapsed ei pruugi oma isa tunda.)
- Meie oleme oma Taevase Isa, Jumala lapsed. Kas ja kuidas meie sarnaneme oma Isaga?
- Kas see on nähtav / tunnetatav teistele?
4. Teemaarendus
Selleks et teada, mille poolest me sarnaneme oma Taevase Isale, peame teadma, milline Ta on. Kust me seda teame?
Tegelikult me päris lõpuni ei saagi teada, milline Jumal on. Ta on nii suur, et meie mõistus ei suuda Temast lõpuni aru saada ega Teda hoomata. Aga kui me vaatame Piiblist, milline on Jeesus, saame teada päris hästi ka seda, milline Jumal on.
Mida teie Jeesusest mäletate?
Lapsed saavad öelda, mida nad Jeesuse kohta teavad või mäletavad. Teema võib siin minna väga laiaks, ja mingi hetk võib otsad kokku tõmmata ja tuletada meelde seda lugu, kus Jeesus õnnistab lapsi. See näitab, kuidas ka Jumal lastesse suhtub:
Jeesus õnnistab lapsi
Ja Jeesuse juurde toodi lapsi, et ta neid puudutaks. Ent jüngrid sõitlesid toojaid. Aga Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles neile: „Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik! Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.” Ja ta kaisutas neid ja õnnistas neid, pannes käed nende peale. (Mk 10:13–16)
Mida see siis tähendab, et Jumal on meie Isa ja me oleme Jumala lapsed?
- Jumal on tahtnud, et me sünnime siia ilma. Tema on loonud meid, ja teinud seda imeliselt hästi (Psalm 139:14)
- Jumal armastab meid, ja igatseb et me õpiksime Teda tundma ja hoiaksime sidet Temaga, räägiksime Temaga ja kuulaksime Teda. Me võime iga kell öelda talle ”Vaata issi, vaata, mis toimub / vaata, mis ma teen”, ja Tal on alati aega meid ära kuulata. (Mt 6:9)
- Kuna meil on üks Isa, oleme kõik ”taevases mõttes” õed ja vennad. See tähendab, et keegi pole parem ega halvem või väärtuslikum ega vähem väärt Jumala silmis. Jumal soovib, et me austaksime üksteist. (Rm 15:7)
Muide – kuna Jumal on maailma Kuningas, oleme meie kuninga pojad ja tütred. Seega võime laulda:
5. Laul: Me oleme Kuninga lapsed (Juhhei)
Me oleme Kuninga lapsed, me päralt on taevariik!
Jah, me kohtume Jeesusega, kui läheme ükskord siit! Rõõm, rõõm, rõõm, rõõm,rõõm täidab meid 3x
sest Kuninga lapsed me, Kuninga lapsed me, Kuninga lapsed ju me! Armastus on täitmas nüüd meid, 3x
sest Kuninga lapsed me, Kuninga lapsed me, Kuninga lapsed ju me! Rahu täidab südameid meil, 3x
sest Kuninga lapsed me, Kuninga lapsed me, Kuninga lapsed ju me!
6. Mäng
Lapsed jagatakse rühmadesse. Iga rühm on nagu pere, ja igaühel on oma roll. Näiteks isa, ema, suur vend, väike õde, vanaisa ja vanaema.
Pered võtavad ritta, iga pere omaette. See ei ole võistlusmäng, nii et piisab ka sellest, kui lapsi on ühe perekonna jagu. Igaüks peab väga valvel olema ja hoolikalt kuulama.
Õpetaja hakkab lugema lugu. Kui loos mainitakse mõnda pereliiget, jookseb see tegelane, keda mainitakse tiiru ümber terve perekonna või ümber õpetaja, sõltub veidi sellest, kuidas pühapäevakooli ruum lubab. On võimalik, et mainitakse ka mitut tegelast korraga.
NB! Suur vend ja väike õde jooksevad ka siis, kui öeldakse ”lapsed”.
Lugu on järgmine:
Oli laupäeva hommik. Vanaisa oli kõige esimesena üleval. Ta läks kuuri pliidi alla puid tooma. Vanaema kuulas raadiot ja vaatas imeilusat talveilma. Ta hakkas putru keetma.
Ema ärkas, läks kööki ja pani kohvi hakkama. Isa kutsus lapsi hommikusöögile: Tulge sööma, siis jõuame kelgutama ka!
Väike õde oli kohe üleval, uni läinud. Ta tahtis nii kangesti kelgutama minna! Suur vend ringutas oma voodis ja küsis, kas me võime uisutama ka minna? Vanaisa teab siin head uisutamiskohta, ta eile rääkis.
Isa ütles: Jah, miks mitte, kui ilm lubab. Vanaema hõikas köögist: Ma vist küpsetan pannkooke ka!
JAA, hüüdsid lapsed ja jooksid kohe kööki. Ema naeris: Nii kiiresti te polegi enne voodist püsti saanud. Vanaisa muheles oma kiiktoolis, tal oli hea meel et nad olid ema, isa, suure venna ja väikse õe omale nädalavahetuseks külla saanud.
Vanaema ja vanaisa elasid rahuliku maaelu ja olid väga rõõmsad, kui lapsed aeg-ajalt külla tulid. Suur vend igatses vahepeal oma arvutit, aga muidu oli maal tore.
Nad käisid isa ja vanaisaga kalal ja nikerdasid puust asju. Suur vend sai puid ka lõhkuda ja sauna kütta. Väike õde õppis vanaemaga heegeldama, ema oskas pigem kududa aga vanaema hobi oli heegeldamine.
Täna läksid kõik pärast hommikusööki õue. Ema tahtis oma lapsepõlve kelgumäge näha ja isa oli talle soome kelgu sünnipäevaks kinkinud. Vanaema tahtis samuti seda proovida. Vanaisa otsis kuurist kelgud välja ja suur vend ja väike õde jooksid juba võidu kelgumäe poole.
Päike paistis ja pani lume särama – täna oli ilus päev.
7. Meisterdamine
Igaüks saab omale A4 kartongi, mille peale saab aasta lõpuks kirjutatud Meie Isa palve.
Seekord joonistatakse või liimitakse ja kaunistatakse paspartuu või pildiraam ning kirjutatakse esimesed sõnad või pöördumine ”Meie Isa,”.
Kui rühmas on väikseid lapsi, kes kirjutatada veel ei oska ja õpetajal on paljundamise võimalus, võib õpetaja paljundada palve ja lõigata ribadeks ning iga kord kleebitakse kartongi peale see osa palvest, millest on räägitud.
8. Lõpupalve
Lõpupalves saab igaüks öelda, millest ta tahab täna Taevaisale rääkida.
Kui lapsed pole väga vilunud palvetajad, võib julgustada neid lihtsalt nimetama teema või inimese, kelle eest nad tahavad palvetada.
Lõpuks loetakse koos Meie Isa palve.